• Jaa sivusto:
  • Facebook
  • Twitter

Äʹššneǩplaan

Tuu hoiʹddjeei dåhttar, sosiaaltuâjjlaž leʹbe jeeʹres ämmatneǩ ärvvtââll vuõššân, måkam kääzzkõõzzid taarbšak. Mâŋŋa tõʹst tuʹnne raajât äʹššneǩplaan, kååʹtt âânn seʹst teâđaid pukin tuu taarbšem kääzzkõõzzin da tõʹst, mõõn nalla tõid viiǥǥât čõõđ.

Äʹššneǩplaan raajât, što vuäǯǯak puk tuu taarbšem kääzzkõõzzid šiõttlõs äigga. Piâzzak jiõčč vuässõõttâd plaan raajjmõʹšše.

Äʹššneǩteäggaž

Vuäitak vuäǯǯad tiõttum kääzzkõõzzi vääras äʹššneǩteägga mâŋŋa ǥo dåhttar, sosiaaltuâjjlaž leʹbe jeeʹres ämmatneǩ, lij ärvvtõõllâm, mâiʹd kääzzkõõzzid taarbšak. Jos taarbšak ouddmiârkkân viõʹlǧǧesčâʹlmmčuõppmõõžž leʹbe jeeʹres ǩirrsateʹmes čuõppmõõžž, vuäǯǯak tõn vääras äʹššneǩteägga da vuäitak vaʹlljeed, koʹst čuõppmõõžž tuejjeet. Äʹššneǩteägga jurddjen lij, što piâzzak sõõrǥmõõzz mieʹldd hoiddu.

Vuäitak vuäǯǯad teäggain še håʹt maka fysioterapia, hååid päiʹǩstad leʹbe frisksmâttmõõžž. Teʹl ǥo tuu vuõltteet fysioterapiaaʹje, vuäǯǯak äʹššneǩteägga ärvvsaž hååid tõn fysioterapeeuʹtest, koon vaʹlljääk.

Äʹššneǩteägga meâtt mäddkåʹdd. Mäddkååʹdd miõttâm äʹššneǩteäggaž tuåimmai seämma nalla ǥo kääzzkâʹsttemteäggaž, koon meâtt kåʹdd. Juätkast ââʹnnmest lij tåʹlǩ äʹššneǩteäggaž nuʹtt-ba kääzzkâʹsttemteägga jäuʹǩǩe ââʹnnmest.

Mäddkåʹdd

Mäddkåʹdd lij ođđ kooʹddi da riikk kõʹsǩǩe puõʹtti jiõččvaaldâšm tääʹss, koon tuʹmmeeʹjid vaʹlljeet mäddkåʹddvaalin. 18 mäddkåʹdded vaʹsttee juätkast jieʹrbi mieʹldd jeälsteejeez sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin. Tõi tuåimmjummuš jåʹttai 1.1.2020. Puõʹtti mäddkooʹddi raaj lie kookkas seämma mâʹte ååʹn.

Ǩiõčč liist mäddkooʹddin da looǥǥ lââʹzz tääiʹben.

Kåʹdd

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi riâššmõš serddai meädda kooʹddin, ǥo soti-oođõõzz mâŋŋa mäddkååʹdd vaʹsttee sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin.

Kååʹdd vaʹsttee še puõʹttiääiʹjest määŋgain jeeʹres tuu aʹrǧǧe vaaikteei aaʹššin, mâʹte škooulin da ouddpeâmmpaaiʹǩin, ǩeʹrjjpõõrtin da kulttuurkääzzkõõzzin, liikkeempaaiʹǩin, nuõrituâjast, čuõkkui laaddmõõžžâst, njeäʹššhuõllmest da pirrõs-suõjjlummšest.

Njäʹlmmhåiddam juâǥǥas

Njäʹlmmhåiddam juâǥǥas lij arggǩiõlâst njäʹlmmhåiddampäiʹǩǩ leʹbe pääʹnndåhttar. Vuäǯǯak toʹben njääʹlm tiõrvâsvuõtthuõl vuâđđkääzzkõõzzid leʹbe ouddmiârkkân pääʹnntaʹrǩstummšid da reäiʹj tuuŋŋmõõžž.

Vuäǯǯak jiõčč vaʹlljeed, koon njäʹlmmhåiddampääiʹǩest leʹbe njäʹlmmhåiddam juâkksest ääʹšš hååidak. Njäʹlmmhåiddampäiʹǩǩ vuäitt leeʹd privat leʹbe õõlmâs.

Kääzzkõspuuʹtʼteei

Kääzzkõspuuʹtʼteei oudd tuʹnne konkreettlânji sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzid da hååid. Kääzzkõspuuʹtʼteei joorte ouddmiârkkân sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzid leʹbe soti-kõõskõõzzid da pääʹnnhåiddampaaiʹǩid.

Ǥo vaʹlljääk, koon soti-kõõskõõzzâst jååđak leʹbe koʹst âânak äʹššneǩteägga, vaʹlljääk teʹl tuu kääzzkõspuuʹtʼteei. Kääzzkõspuuʹtʼteei vuäitt leeʹd privat leʹbe õõlmâs. Organisaatioi vuäitt še tuåimmjed kääzzkõspuuʹtʼteeʹjen.

Jiijjad-i budjeʹtt

Jos taarbšak jiânnai kääzzkõõzzid da tuʹst lij tõid kuʹǩesäiggsaž tarbb, vuäitak vuäǯǯad kääzzkõõzzi haʹŋǩǩeem vääras jiijjad-i budjeeʹtt. Takai nalla budjeeʹtt vuäitt vuäǯǯad ââʹǩǩoummi- leʹbe lääʹmesoummi kääzzkõõzzi haʹŋǩǩeem vääras.

Vuäitak vuäǯǯad jiijjad-i budjeeʹtt mâŋŋa ǥo dåhttar, sosiaaltuâjjlaž leʹbe jeeʹres ämmatneǩ lij ärvvtõõllâm kääzzkâʹsttemtaarb. Tuu taarbšem kääzzkõõzzid ǩeerjeet äʹššneǩplaaʹne. Mâŋŋa tõʹst jiijjad-i budjetta ǩeerjeet tiõttum euʹrrmeäʹr, koin vuäitak haʹŋǩǩeet kääzzkõõzzid. Tuu tiʹlle jie sirddu tieʹǧǧ, peʹce mäddkåʹdd mähss tuu ââʹnnem kääzzkõõzzin vuõiʹǧǧest tõõzz, kååʹtt taʹrjjad kääzzkõõzz, ouddmiârkkân põrggsa leʹbe organisaatioid.

Vuäitak jiõčč tuʹmmeed, koʹst haʹŋǩǩääk äʹššneǩplaan meâldlaž kääzzkõõzzid. Vuäitak še vaaikted kääzzkõõzzi siiskõʹsse. Nääiʹt vuäǯǯak samai tuʹnne šiõttlõs kääzzkõõzzid. Jiijjad budjeeʹttin vuäitak haʹŋǩǩeet ouddmiârkkân jeälstemkääzzkõõzzid leʹbe jiijjad veäʹǩǩteei.

Liâđǥlaž kääzzkõõzz

Puõʹttiääiʹjest jeeʹresnallšem liâđǥlaž kääzzkõõzz leʹbe digi-kääzzkõõzz hiâlpte tuu aarǥ da vieʹǩǩte tuu ââʹnned huõl tiõrvâsvuõđstad da pueʹrrvââjjmastad. Juʹn ååʹn vuäitak ouddmiârkkân taʹrǩstõõllâd teâđääd Omakanta-kääzzkõõzzâst, koozz ǩeerjeet puõcciteâđaid. Leʹbe vuäitak vuäǯǯad vuõlttõõzz Mielenterveystalo beälla, koʹst vuäitak jieʹlled neʹtt-terapiast. Neeʹttest ääiʹjvaʹrrjummuš še täujjan.

Juätkast liâđǥlaž kääzzkõõzz lie ââʹnnmest ääiʹjbuužž jäänab da tõk tuejjee jieʹllmest soojjlab. Dåhttra ij vieʹltteʹmmen taarbâž vueʹlǧǧed kuʹǩes määʹtǩ tueʹǩǩen, ǥo tõn vuäitt håiddad neeʹtt pääiʹǩ. Ođđ liâđǥlaž neävv lie täʹrǩǩen vueʹssen še tuu håiddai ämmatniiʹǩǩid.

Kõskksaž äʹššen lij še tõt, što tuʹst kõõjjât seämma teâđ tåʹlǩ õʹhttešt da teâđ liikkee suõjjuum da peittsânji tuu håiddai ämmatniiʹǩǩi kõõsk.

Puátteevuođâst šleđgâliih palvâlusah láá kiävtust ain eenâb já toh taheh elimist njyebžilub. Tuáhtárân ij veltihánnáá taarbâš vyelgiđ kuhes määđhi keččin, ko teivâm puáhtá hoittáđ neeti peht. Uđđâ šleđgâliih piergâseh láá teháliih meid tuu tipšoo áámmátulmuid.

Tehálâš lii meid tot, ete tust koijâdeh siämmáá tiäđu tuše ohtii já tiäđuh joteh syejeest já lyetittetteht tuu tipšoo áámmátulmui kooskâ.

Soti-kõõskõs

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst leʹbe soti-kõõskõõzzâst vuäǯǯak tääuʹjmõs tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid da vuäʹpstõõzz sosiaalkääzzkõõzzi pirr. Jeälak soti-kõõskõõzzâst ouddmiârkkân teʹl ǥo, tuʹst nuõppkõpp kokkan leʹbe ǩizldõk eeikat.

Soti-kõõskõs lij määŋgai bieʹli seämmanallšem ǥo ânnʼjõž tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Soti-kõõskõõzzi kääzzkõõzz lie ouddmiârkkân tiõrvâsvuõtt-taʹrǩstõõzz, takaidåhttar vuâsttavälddmõõžž da sosiaalkääzzkõõzzi oʹhjjummuš.

Vuäǯǯak jiõčč vaʹlljeed, koon soti-kõõskõõzzâst aaʹššid hååidak. Soti-kõõskõs vuäitt leeʹd privat leʹbe õõlmâs.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõssân säärnat tõid kääzzkõõzzid, koid vuäǯǯak tiõrvâsvuõttad da pueʹrrvââjjmad tuärjjõssân. Täk kääzzkõõzz lie ouddmiârkkân:

  • tiõrvâsvuõtthuõll
  • puõccipõrttkääzzkõõzz
  • pääʹnnhåidd
  • miõlltiõrvâsvuõtt- da peänechuõll
  • jeäʹnn- da päärnaivuäpstõõǥǥ
  • rääʹvesoummi sosiaaltuâjj
  • päärnaisuõjjlummuš
  • lääʹmesoummi kääzzkõõzz
  • ââʹǩǩoummi jeälstemkääzzkõõzz
  • dommhåidd
  • frisksmâttmõš

Jiijjad domm-mäddkåʹdd vaʹsttad juätkast tõn pirr, što vuäǯǯak täid kääzzkõõzzid teʹl ǥo taarbšak.

Vaʹlljeemväʹldd

Puõʹttiääiʹjest tuʹst lij ânnʼjõõžž šoorab vuõiggâdvuõtt vaʹlljeed, koʹst vääldak sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe koʹst ouddmiârkkân jååđak dåhttrest. Nääiʹt vuäitak vaaikted pueʹrben jiijjad kääzzkõõzzid.

Vaʹlljeemvääʹld jurddjen lij, što piâzzak hoiddu sõõrǥben vueʹrdǩani kuuʹǩǩ ääiʹj.

Vuäitak vaʹlljeed juʹn-a õõlmâs leʹbe privat kääzzkõõzz leʹbe ââʹnned ouddmiârkkân organisaatio uʹvddem kääzzkõõzzid. Täi puki äʹššnekmääus lie seämma šoora tõin kääzzkõõzzin, koid teäggted õõlmâs tieʹǧǧin.

Juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest vaʹlljeemväʹldd miârkkšââvv, što vuäitak jiõčč vaʹlljeed, koon sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst da njäʹlmmhåiddampääiʹǩest jååđak. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõs leʹbe soti-kõõskõs lie kookkas seämmanallšem ǥo ânnʼjõž tiõrvâsvuõttkõõskõs. Vuäǯǯak toʹben tääuʹjmõs tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid taarb mieʹldd vuäʹpstõõzz sosiaalkääzzkõõzzid. Vuäitak vuäǯǯad še äʹššneǩteägga leʹbe jiijjad-i budjeeʹtt.

Vaʹlljeemvääʹld lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe pirr Lääʹddjânnam podd pooddâst eeʹjj 2022 mõõneeʹst. Vaʹlljeemväʹldd lij ǩiõččlõõttâmnalla måttmi paaiʹǩi juʹn ååʹn da lââʹzz ǩiõččlõõttmõõžž lie pueʹttmen. Tuʹnne peäggtet vaʹlljeemvääʹld pirr mâŋŋa ǥo äʹšš lij ääiʹjpoddsaž.

Looǥǥ lââʹzz vaʹlljeemvääʹld pirr tääiʹben.