• Jaa sivusto:
  • Facebook
  • Twitter

Mäddkååʹdd- da sote-oođõõzz lääʹjjvalmštõõllmõš juätkkai. Vaʹlljeemväʹlddvuõđlääʹjj da mäddkooʹddi teäggtemlääʹjj čuäʹjtõõzzid tuejjeet vuâđđlääʹjjväljjkååʹdd ceâlkalm vuâđald taarbšeei muttâz parlameʹnttǩiõtt’tõõllmõõžžâst. Muttâz ǩiõtt’tõõlât parlameeʹntest halltõõzz vasttõssân. Jorddmõš lij, što mäddkåʹdd- da sote-oođõs šâdd viõʹǩǩe 1.1.2021. Vaʹlljeemväʹlddvuõtt šõõddči viõʹǩǩe podd pooddi.

Måkam lij tuu argg mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz mâŋŋa?

Tuâj laaʹddi aarǥ da jieʹllem õuʹdde

Mäddkåʹdd- da soti-oođõs lij tuâjj takai, šiõǥǥ läʹddla aarǥ beäʹlest, jeeʹresärvvsažvuõđ vuâlla šõddâm vuâstta da tääʹssäärv beäʹlest. Oođõõzz raajât, što pâʹsttep taʹrjjeed pukid läʹddlaid šlaajjreeʹǧǧes da tääʹssverddsaž õõlmâs kääzzkõõzzid še mottjeei maaiʹlm vaʹǯǯtõõzzin. Täk vaʹǯǯtõõzz lie lie jeäʹrab mieʹldd teknolooglaž ouddnummuš, äimm-muuttâs da oummi puärsmummuš. Oođõs še lââʹzzat oummi vueiʹttemvuõđid vuässõõttâd. Mäddkooʹddi jeälsteei vuäǯǯa pueʹrben jiõnâs kollʼjed jiijjad, âʹlddoummeez, jiiʹjjez aarǥ da pirrõõzz kuõskki aaʹššin.

Mäddkåʹdd da soti-oođõõzz lääʹjj lie tän poodd eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllâmnalla. Oođõõzz lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe 1.1.2021.

Mõõn nalla vuäitak vaaikted jiijjad mäddkååʹdd aaʹššid? Da mõõn diõtt tõt kaʹnnat?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåʹddoođõs lââʹzzat meervääʹld, tuu vääʹld. Vuäitak vaaikted jiijjad mäddkååʹdd puõʹttiäigga jiõnsteeʹl mäddkåʹddvaalin!

Ton tuʹmmääk ǩii tuʹmmad jiijjad mäddkååʹddest jm. tuâjjviõkktuåimi, pirrõsaaʹšši, sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi, kääʹvvraajjâm, trafikkinfra da mäddtääll ooudeem pirr. Jiijjad vuuʹd kuõskki tuʹmmstõõǥǥ, koid ååʹn tuejjee jm. kåʹddõhttmi da riikk vuʹvddkonttâr (ELY, AVI, TE-konttâr), lij mieʹrren seʹrdded vuõiʹǧǧest tuu da vuuʹd jeeʹres jeälsteeʹji vaʹlljeem tuʹmmjeeʹjid. Leäkku mieʹldd vaaikteʹmen jiijjad mäddkååʹdd puõʹttiäigga tâʹlles aalǥ rääʹjest.

Vuõssmõs mäddkåʹddvaali täʹrǩǩ ääiʹjpodd seʹlvvan mâŋŋa, ǥo eeʹttiǩ-kåʹdd lij tuʹmmääm mäddkåʹdd da soti-oođõõzz lääʹjjšeâttmõõžž pirr.

Mäddkåʹddväʹlddõõzzâst lij jõnn vaʹsttõs da jiânnai väʹldd vuuʹd ooudummšest da kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst. Jiõnsteeʹl vaaiktak tõõzz, mâiʹd aaʹššid jiijjad mäddkååʹddest vuejat. Jiõnâst leʹbe ääʹlj jiõčč eʹtǩǩeeʹjen vaalid da raaj nåkam mäddkååʹdd, koʹst ton haaʹlääk jieʹlled!

  • Mäddkåʹddväʹlddõs linnjad jiijjad mäddkååʹdd strategia da puõʹttiääiʹj puuʹtt di vaʹsttad tällõsplaanmõõžž da -tuʹmmstõõǥǥi pirr. Nääiʹt raajât ǩeäʹdǧǧjueʹlj tõõzz, måkmen jiijjad mäddkåʹdd šâdd!
  • Mäddkåʹddväʹlddõs tuejjad tuʹmmstõõǥǥid obb vuuʹd pueʹrmõsân, rââst kåʹddraaji. Ǥo haaʹlääk vaaikted veiddsânji jieʹllemviõkksaž mäddkååʹdd da seämmast še jiijjad kååʹdd puõʹttiäigga, ääʹlj eʹtǩǩeeʹjen leʹbe vuässõõđ jiõnsteeʹl.
  • Vuäitak jiõnsted jiijjad mäddkååʹdd eʹtǩǩeeʹjin, jõs leäk tiuddâkksâž läʹddlaž, Lääʹddjânnmest jeälsteei EU meerlaž leʹbe Islaant leʹbe Taarrjânnam meerlaž leʹbe jõs leäk puättam EU åålǥbeäʹlnn da jeälstam ooʹccmõssân kuõʹhtt eeʹjj Lääʹddjânnmest. Mäddkåʹddväʹlddõõzzi šorradvuõđ vaajtâʹlle mäddkååʹdd jeälsteeimeäʹr meâldlânji: uuʹccab mäddkooʹddin väʹlddõsneeʹǩǩ lie ooʹccmõssân 59 da šuurmõõzzin ooʹccmõssân 99.

Oođõs lââʹzzat še jeeʹres vuõigg vaaiktemvueiʹttemvuõđ

Vuäǯǯak jiõnnad koll’jemnalla jiõnsteeʹl mäddkåʹddvaalin da tõn lââʹssen jeäʹrbi mieʹldd nuõriväʹlddõõzzi, vuäʹmmooumaž- da lääʹmes-suåvtõõzzi, äʹššlažvaʹlljemjoouki, mäddkåʹddaalǥtõõzzi da mäddkååddlaž meerjiõnstummši mieʹldd. Kueiʹtǩiõllsain mäddkooʹddin tuåimmai ǩiõllminoriteetti vaikktemtuåimmorgaan (lääʹdd leʹbe ruõcc) da Lappi mäddkååʹddest sääʹmǩiõl vaikktemtuåimmorgaan.

Måkmen čuäʹjtââtt mäddkååʹdd jeälsteei takai argg?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåddad låppad tuʹnne, jeälsteei, aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Tuu vuuʹd kuõskki tuʹmmstõõǥǥid tuejjeet ääiʹjab demokraattlõbân, da vuäǯǯak jiõnnâd kollʼjed tuu da mäddkåddad kuõskki aaʹššin.
  • Tääʹrǩes õõlmâs vääraivuiʹm puuʹtʼtum kääzzkõõzz pâʹšše da vuälla tuu årra še juätkast.
  • Puõʹtti puõlvvõõǥǥin lie še šlaaj beäʹlest reeʹǧǧes da tääʹssverddsaž õõlmâs kääzzkõõzz.

Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz mâŋŋa määŋg ääʹšš aarǥstad tuåimmje mâʹte juʹn õuʹddel; päärna mâʹnne škoouʹle, õõlmâs trafikk jåått, oummu jåʹtte tuâjast da staarjõõzzin, sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzz kääzzkâʹstte taarb mieʹldd. Ođđ ääʹšš lie še eettam – vuõigg vaaiktemvueiʹttemvuõđ jiijjad vuuʹd ouddnummša da šõddmõõžžid lie puättam lââʹzz: mäddkåʹddvaal, jeälsteeiraati, alttõsvuõiggâdvuõtt. Nuõriväʹlddõõzz da ââʹǩǩoummi- da lämmsisuåvtõõzz veʹǩǩe še jiijjad jeälstemvuuʹd aaʹššid ooudårra.

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin vaʹsttad ååʹn mäddkåʹdd ij-ka teänab jiijjad kåʹdd. Takai jieʹllmest tõt miârkkšââvv, što kääzzkõõzz lie vuäǯǯmest ânnʼjõõžž tääʹssverddsõbân pukid: päärnaid, nuõrid, tuâjjâkksaid da ââʹǩǩoummid. Õinn tääuʹjab tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrvââjjkääzzkõõzzin lij jeänab vaʹlljeemväärr, ǥo privat põrggâz da organisaatio vuässâʹtte kääzzkõõzzi puuʹtʼtummša.

Mäddkååʹdd âʹnne huõl še vuuʹdes tällõõzz piʹrǧǧummšest da tuejjee tuâj põrggsi šorrnem da oummi tuâjj-jieʹllem õuʹdde. Tuâjjooccji da põrggsi kääzzkõõzz lie õhttuum seämma laaǥǥ vuâlla mäddkooʹddid– šorrnemkääzzkõssân– koivuiʹm ooudeet vuuʹd tuâjjvueʹjj da põrggsi ǩeâštʼtõõttâmoodd.

Digitaalʼlaž kääzzkõõzz še lâssne – čårrsõmâs vuuʹdid vuäitt vuäǯǯad njuʹnnšeeʹli kaaunõõttmõõžžid neʹttkääzzkõssân jeeʹres sueʹrji äʹšštobddjivuiʹm. Täk vuäiʹtte leeʹd jm. dåhttarkonsultaatio, tuâjjvuäʹpstõs, piârrji tuärjjkääzzkõõzz da põõrǥâskääzzkõõzz. Määŋgaid kääzzkõõzzid piijât še kååʹlzi õõl nuʹtt, što kääzzkõõzz jåʹtte tåk, koʹst äʹššneeʹǩǩ lie.

Jiijjad pirrõõzz, luâđ da luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummuž kuõskki tuʹmmstõktuâjj puätt ååʹn âʹlddla tuu, jeälsteei. Vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd aktiivlaž tuåimmjeeʹjen lâssne.

Looǥǥ lââʹzz Mäddkooʹddi tuâjain. 

Måkam lij tuu da piârrǥad argg?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåddad låppad tuʹnne da piârrǥasad aainâs tän kolmm ääʹšš

  • Piârrǥad vuäǯǯ tõn taarbšem tiõrvâsvuõtt- da sosiaalkääzzkõõzzid da kääzzkõõzz tuåimmje pueʹrben õʹhtte, jeäʹt-ka tuu uurčtuku määŋg jeeʹres sââʹjest.
  • Vuäitak raukkâd vieʹǩǩ nuʹtt peiʹvvpääiʹǩest, vuäʹpstempääiʹǩest, soti-kõõskõõzzâst ǥo škooulâst. Tuu jeäʹt jåårǥlõttu meädda, peʹce tuu vuäʹpstet šiõttlõs päikka.
  • Vuäitak vaʹlljeed ânnʼjõõžž veiddsõbân piârrǥasad šiõttlõs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid.

Piârrjad argg vuäitt čuäjtõõttqd mâŋŋa oođõõzzâst õuddmiârkkân näkmen: päärna jåʹtte peiʹvvpõõrtâst da škooulâst mâʹte õuʹddel juʹn joʹtte, vuäʹpstempääiʹǩest jååttmõõžž oʹnste da staarjõõzz juätkkje.  Tuʹst dommkåʹdd âânn huõl peiʹvvpõõrtin, škooulin da määŋgain liikkeem – da kulttuurkääzzkõõzzin. Ođđ lij, što kääzzkõõzzid da tuärj jeeʹresnallšem jieʹllempooddin puuʹtet âʹlddla päärnai, nuõri da piârrji aarǥ. Kåʹdd da mäddkåʹdd tuejjee õhttsažtuâj piârrji pueʹrmõsân.

Mâid jõs piârrǥa eʹtte kroota vaiggâdvuõđ, puõccmõš leʹbe vaiggâdvuõđ tieʹǧǧ beäʹlnn?
Täid vueʹjjid käunnai veäʹǩǩ tõʹst ǩidd åårǩani, koon åʹrnn Lääʹddjânnmest piârrjad jeälast. Kääzzkõõzzid säimmââʹttet õʹhtte nuʹtt, što tuärj taarb tobdstet juʹn ääiʹjben da piâr vuäǯǯ šiõttlõs vieʹǩǩ šiõttlõs äigga. Pääiʹǩest nobba urččmõš occan, ǥo päärnai, nuõri da piârrji kääzzkõõzzid noorât piârkõõskõõzzid. Tõin kaaunak õõlmâs da privat tuåimmjeeʹji di organisaatioi da sieʹbrkååʹdd taʹrjjeem kääzzkõõzzid. Härvva jeälstum vuuʹdin kääzzkõõzzid vueiʹtet taʹrjjeed ođđ naaʹlivuiʹm, nuʹtt še digitaalʼliʹžžen da liikkeei kääzzkõssân.

OUDDMIÂRKK: NÄÄIʹT JÄRVINEN PIÂRRJEST
Johanna da Miikka Järvinen piârrǥa lij šõddâm nuʹbb päärnaž. Mâŋŋa siõʹme šõddâm neelljekksaž lij veäʹlšteškuättam da šõddâm loolčen vueʹbbeez diõtt. Puärraz lie še levvješkuättam looppteʹmes innkååccmõõžž diõtt. Viõssmõš mueʹǩǩad aainâs Johanna, ǥo Miikka lij reisstuâjast. Mõõn nalla piâr vuäitče vuäǯǯad lââʹzz tuärj?

Johanna da Miikka väʹldde õhttvuõđ piârkõõskõõzz päärnai vuäʹpstõõzz tiõrvâsvuõtthoiʹddjeeja. Piârkõõskõõzz tuärj õõl sij vuäiʹtte ouddmiârkkân vuäǯǯad äʹššneǩteäggain dommkääzzkõõzz. Äʹššneǩteägga veäkka sij vuäiʹtte ânnʼjõõžž jeäʹnben vaʹlljeed, koʹst kääzzkõõzzid väʹldde. Taarb mieʹldd vueiʹtet tuejjeed šoorab ärvvlõõzz õõutsââʹjest piârkõõskõõzz jeeʹres äʹšštobddjivuiʹm. Veäʹǩǩen vuäiʹtte leeʹd ouddmiârkkân piârtuâjj leʹbe nââʹerškooul siõmže. Lââʹssen kartteet piârri vueʹjj obbnes. Päärnaivuäʹpstõõzzâst tueʹjjeet 4-ekksaž päärnže jõnn tiõrvâsvuõtt-taʹrǩstõõzz, koʹst ärvvtõõlât ouddmiârkkân siõrrekksa päärna neurolooglaž ouddnummuž. Jos päärnaž lij peiʹvvhååidast, taʹrǩstõʹsse kooll ouddpeâmm ärvvlõs päärna pueʹrrvââjjmest da tõʹst, måkam juätkktuåimid vueiʹtlvânji taarbšet. Puärraz vuäǯǯa piârkõõskõõzz kaaunõõttâmpääiʹǩest verddsõstuärj jeeʹres puärrsin da äʹšštobddjin tuärj puärrsen jeällmõʹšše.

Måkam lij tuu argg ǥo puärsmak?

Ǩiõčč lââʹzz

Jiijjad mäddkåʹdd låʹppad tuʹnne, ââʹǩǩooumaž, aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Päikksad puhttum kääzzkõõzzi veäkka šiõǥǥ argg jiijjad pääiʹǩest juätkkai kuuʹǩǩmõõzz mieʹldd.
  • Vuäǯǯak samai tõid kääzzkõõzzid, koid taarbšak. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzz kääzzkâʹstte mâʹte juʹn õuʹddel, da jieʹttpaaiʹǩin veäʹǩǩ puätt 112:st.
  • Tuʹst lie õinn jeänab vuäittmõõžž vaaikted jiijjad vuuʹd kääzzkõõzzid jm. ââʹǩǩoummi suåvtõõzzi, vaali da kuullâmpooddi pääiʹǩ.

Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz mâŋŋa jeältõõǥǥâst jieʹlli senior, koin jeänaž lie aktiivla da säurrai, juäʹtǩǩe jieʹllmes mâʹte õuʹddel juʹn jiõʹlle. Arggpirrõõzzâst di kulttuuri- da liikkeemkääzzkõõzzin vaʹsttad õinn jiijjad kåʹdd. Puärsmeeʹn leʹbe ǥo vââjjmõš nuʹtt õõlǥat, veäʹǩǩen puäʹtte mäddkååʹdd dommhååid kääzzkõõzz. Tõi veäkka juõʹǩǩkaž vuäitt jieʹlled pueʹrr jieʹllem päiʹǩstes kuuʹǩǩmõõzz mieʹldd. Jõs leäk õhttnaž, tuu tuärjjan lie še organisaatio, koi tuåimmjummuš vuäitt puʹhtted lââʹzz jieʹllemsiiskõõzz.

Tiõrvâsvuõtt- da puõccjihååid, dommhååid kääzzkõõzz di puärrsi jeälstemkääzzkõõzz lie puk oođõõzzâst tääʹrǩmõs kuʹlmmǩieʹđj. Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz mieʹrren lij, što õhttsažkååʹddest lij väärr še juätkast taʹrjjeed juõʹǩǩ ooumže vueʹǩǩšõs õõlmâs kääzzkõõzzid juõʹǩǩ åʹrnn Lääʹddjânnmest.

OUDDMIÂRKK: NÄÄIʹT JÄRVINEN PIÂRRJEST
Järvinen maaddârpuärraz Tuija da Kari jeälste jânnamvuuʹdest Kõskk-Lääʹddjânnmest. Karist lij vaiggâd liikkeed reuma diõtt. Son vuäǯǯ vieʹǩǩ kaappjest, leša kaav še lij juʹn levvjam. Mâid Kari õõlǥče tuejjeed?

Tuija da Kari väʹldde õhttvuõđ jiiʹjjes soti-kõõskõʹsse, kååʹtt ärvvtââll sij vueʹjj. Suäna vaʹlljee jiiʹjjes soti-kõõskõõzz eeʹjjest 2021, kuäʹss mäddkåʹdd teâđat vaʹlljeemväärain. Soti-kõõskõõzzâst Karin raajât äʹššneǩplaan. Tõn plaan vuâđald suʹnne raajât jiiʹjjes-i budjeeʹtt. Kari vuäitt vaʹlljeed jiõccses šiõttlõmâs kääzzkõspuuʹtʼteei da vaaiktet tõõzz, måkam hååid son vuäǯǯ.

Måkam lij tuu argg, mättʼtõõtti?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåddad låppad tuʹnne, mättʼtõõtti, škooulneǩ, nuõrr ooumaž, aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Vuäǯǯak tõn vieʹǩǩ da hååid, koon kuäʹss taarbšak.
  • Digitaalʼlaž õõlmâs kääzzkõõzz lâssne da jåʹtte tuu mieʹldd ääiʹjest leʹbe pääiʹǩest ǩidd åårǩani.
  • Ǥo âlddnak valmšttõõvvmõõžž, vuäǯǯak taarbšeʹmen tuärj še tuâjj-jieʹllma serddmõõžžâst.

Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz mâŋŋa mättʼtõõttmõš, škoouljååttmõš  da mättʼtõõttijieʹllem juätkkje mâʹte õuʹddel juʹn leʹjje. Ânnʼjõž dommkåʹdd da jeeʹres toobdâs škooultõõzz riâšši vaʹsttee še juätkast škooultõõzzâst– juʹn vuõssmättʼtõõzzâst ämmtallaš škooultõʹsse. Oođõs ij še muuʹtt õllškoouli sââʹj leʹbe tuåimmjummuž. Mäddkåʹdd- da soti-oođõs ij puut muttsid ni tuu škooultõõzz teäggtummša.

Mättʼtõõttji ââʹnnmest lie seämma kääzzkõõzz mâʹte juʹn tän räjja. Jos mättʼtõõđak lookkjiškooulâst leʹbe ämmtallaš škooultõõzzâst, vuäǯǯak mäddkåʹddstad tiõrvâsvuõtthååid da pääʹnnhååid. Jos eʹpet mättʼtõõđak ämmatõllškooulâst leʹbe universiteeʹttest, vuäitak ââʹnned Pâʹjjmättʼtõõđji tiõrvâsvuõtthåiddfoond kääzzkõõzzid leʹbe YTHS. Jos puâccjak kroota da tuʹst feʹrttai ouddmiârkkân piâssâd peiʹvvrõttma, vuäitak veâl jåårǥled tuu jiijjad vaʹlljeem soti-kõõskõõzz beälla.

ÕUDDMIÂRKKÂN: NÄÄIʹT JÄRVINEN PIÂRRJEST
Abdi Järvinen mättʼtââtt universiteeʹttest vuõiggâdvuõtt-tiõđlaž tiõđkååʹddest. Suʹnne šâdd piâtnâc jeäʹǩǩää jõnn žaar da čåuʹjjkõpp. Innâd vuâstta kõpp kõõrâsm da son tåbdd, što dåhttra feʹrttai piâssâd tâʹlles.

Abdi vuäitt tuejjeed vuõssmõs hååid ärvvtõõllmõõžž jiõčč mäddkååʹdd neʹttkääzzkõõzzâst. Son vuäitt še såittad väʹlddkååddlaž tiõrvâsvuõttvuäʹpstõsnââmra. Universiteʹttmättʼtõõttjen son âânn vuõss-sââʹjest YTHS kääzzkõõzzid. Tõn diõtt ǥo tõt lij neäʹttel-looppi ǩidd, Abdi vuäitt mõõnnâd vaʹlljeemes soti-kõõskõõzz peiʹvvrâttma.

Mõõn nalla oođõs kuâsttai tuu aarǥâst, tuâjjoocci?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåddad låppad tuʹnne tuâjjooccjen aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Vuäǯǯak vieʹǩǩ da tuärj pukin tuâjj-jieʹllmad pooddin, tuâjjooccmest, ämmatvaʹlljummšest da siltteem ooudummšest.
  • Digitaalʼlaž kääzzkõõzz ouddne da tiuddee kääzzkõõzzid.
  • Jõs taarbšak tuärj tuâjjoodd tuõʹllʼjummša da pueʹrummša, vuäǯǯak juätkast puk tuu taarbšem ânnʼjõõžž hiâlpben.

Tuâjjoocci argg vuäitt mottjed jiânnai. Oođõs serdd ânnʼjõž TE-kääzzkõõzzid da ELY-kõõskõõzzi põõrǥâskääzzkõõzzid mäddkooʹddi vaʹstteem vuâlla. Juätkast jiijjad mäddkåʹdd reäšš nuʹtt põrggsi ǥo tuâjjooccji kääzzkõõzzid. Nääiʹt kaaunak še ääiʹjbuužžâst pueʹrben silttummšad vaʹstteei tuâj. Tuâjjooccjen vuäǯǯak õinn vieʹǩǩ da tuärj tuâjjooccma, ämmatvaʹlljummša da siltteem ooudummša. Digitaalʼlaž kääzzkõõzz tiuddee njuʹnnšeeʹli šõddi kääzzkõõzzid. Mieʹrren lij, što liâđǥlaž kääzzkõõzz ouddne še juätkast da tuâjjoocci vuäiʹtte vuäǯǯad õuddmiârkkân privat vuäʹpstõõzz neeʹttest. Jiijjad kååʹddest lij õinn vueiʹttemvuõtt riâššâd pääiklaž kääzzkõõzzid, mâʹte tuâjjpääʹjjtuåimmjummuž, da škooultõõzz riâššmõš mâânn mâʹte tän räjja.

Vaiggubun tuâj kaunni vuäǯǯa juätkast puk seämma laaǥǥ vueʹlnn. Nääiʹt tuʹst ij taarbâž teänab urččâd mäŋggan jeeʹres sââʹjest.

OUDDMIÂRKK: NÄÄIʹT JÄRVINEN PIÂRRJEST
Markus Järvinen lij čiisteei. Suʹst lij ouddnemstaamâl, kååʹtt ij cõõgg tueʹjjeʹmmen, leša õõlǥat måtam tuâjain jiiʹjjes-i jäʹrjstõõllmõõžžid. Ǥo tuâjj sâjjsiʹžžen poott, son pääcc tuâjteʹmmen.

Markus väldd õhttvuõđ jiiʹjjes mäddkååʹdd tuâjjviõkk-kääzzkõõzzid. Toʹben son vuäǯǯ õhttân sââʹjest puk, son iʹlmmtââtt tuâjteʹmmen, alttad tuâjjooccâm da vuäǯǯ vuäʹpstõõzz da vieʹǩǩ. Kaaunõõttmõõžžid jäʹrjstet vuäittmõõžž mieʹldd še neeʹttest. Ǥo mäddkåʹdd reäšš sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid še, son vuäǯǯ tõid še seämma laaǥǥ vueʹlnn.

Måkam lij tuu argg, põõrǥâsneʹǩ?

Ǩiõčč lââʹzz

Mäddkåddad låppad tuʹnne, põõrǥâsneǩ, aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Tuâjjooccji da põrggsi tuâjjviõkktaarb kaaunõõttmõš hiâlpat.
  • Vuäǯǯak põrggsi aalǥtummša, ooudummša, šorrnummša da meeraikõõsksmõõvvma taarbšum kääzzkõõzzid da tuärj.
  • Mäddkååʹdd jeälsteeʹjen vuäitak vaaikted ääiʹjab pueʹrben jiijjad põõrǥâspirrõõzz ouddnummša.
  • Mäddkåddad peejj teädd põõrǥâsvuõđ määŋgbeälštummša da šorrnem õuʹdde pirr jânnam.

Põõrǥâsneeʹǩǩ aarǥâst jie leäkku vueiʹnnmest jõnn muttâz. Määŋg põrggmõõžž tuärjjeei kääzzkõõzz da tuʹmmstõktuâjj pâʹšše õinn jiijjad kååʹddest, mâʹte håʹt mâka kääʹvvraajjmõš, põõrǥâspõrttsââʹj, põõrǥâsvuäʹpstõs da jm. energia-ääʹšš da čuõkkui tuõʹllʼjummuž.

Oođõs vuäitt kuuitâǥ puʹhtted ođđ vueiʹttemvuõđid vuuʹd jieʹllemviõǥǥ da jieʹllemvueʹjji ooudummša. Ǥo TE-kääzzkõõzz da ELY-kõõskõõzzi põõrǥâskääzzkõõzz serddje seämma laaǥǥ vuâlla mäddkååʹdd vaʹsttõsvuõʹtte, tuâjjviõǥǥ da põrggsi taarbivuiʹm kaaunõõttmõš hiâlpad. Nuʹtt še jânnamvuuʹd põõrǥâsteäggtõs da mäddtäälltuärjjõstuâj serddje mäddkåddad vaʹsttummša.

Tuâjjviõkk- da šorrnemkääzzkõõzz
Kääzzkõspõrggâz puäʹtte ääiʹjab viõusben mieʹldd tuâjjviõkk- da šorrnemkääzzkõõzzi puuʹtʼtummša. Tõt pohtt nuʹtt ođđ innovaatioid ǥo ođđ markknid. Tät ääʹvad še pääiklaž põrggsid lââʹzz põõrǥâstuåimmjemvueiʹttemvuõđid. Seämmast lâssne še põõrǥâskääzzkõõzzin vaʹlljeemväär, koin vuäiʹtte käunnʼjed põrggâz vuâkka pueʹrmõsân šiõtti põõrǥâskääzzkõõzz; škooultõõzz, konsultaatio da ooudeemkääzzkõõzz. Nuʹtt-ba vuäǯǯak juätkast põrggâz aalǥtummša, ooudummša da meeraikõõsksma taarbšum kääzzkõõzzid da tuärj jiijjad mäddkååʹddest. Mäddkooʹddi pääiʹǩ vuäǯǯak ââʹnnma še väʹlddkååddlaž meeraikõõsksmem- da innovaatioteäggtemkääzzkõõzzid (Business Finland).

Mäddkåʹdd vuäitt puuʹtʼted kääzzkõõzzid jiõčč da vuäʹstted tõid privat põrggsin da organisaatioin. Veiddsab vaʹlljeemväärr sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin taʹrjjad põõrǥâsniiʹǩǩid ođđ tuåimmjemvueiʹttemvuõđid. Õuddmiârkkân äʹššneǩteägga da jiijjad-i budjeʹtt vueiʹtlvâʹstte uuʹcces še puuʹtʼteeʹjid ođđ äʹššneǩ-kõskkvuõđid.

Jânnamvuuʹd põrggsi ooudummuš
Mäddtäällpõrggjen argg hiâlpad, ǥo vaaldâšmkääzzkõõzzid vuäǯǯ õhttân pääiʹǩest. Mäddkåʹddoođõs nåårr õʹhtte jânnamvuuʹd põõrǥâsneeʹǩǩ kääzzkõõzzid ELY-kõõskõõzzin, TE-konttrin, Vuʹvddvaaldâšmkonttrest (AVI), kåʹddõhttmin da kooʹddin. Õõutin organisaatioin äʹššhåiddmõš lij čiõlggsab.

Lij täʹrǩǩ, što tuʹst lie õinn tuärjj da veäʹǩǩ – da privat vuäʹpstõõzz – toolkvaž määʹtǩ tueʹǩǩen pukin põrggâz kuõskki aaʹššin, mâʹte tuärjjmääinai, sâjjsažkääzzkõõzzi da jieʹllʼji tiõrvâsvuõđ beäʹlnn. Jiijjad mäddkåʹdd oudd vuäʹpstõõzz mäddtäälai tuärjjõsaaʹššin da mäddtäällpõrggsi investâsttmõõžžid da ooudâsviikkma kuulli aaʹššin. Digitaalʼlaž kääzzkõõzz ouddne õinn, da spesiaaläʹšštobddji veäʹǩǩ da silttummuš lie virtuaalʼlânji vuäǯǯmest õinn veiddsab jouʹǩǩe jânnamvuuʹd põrggjid.

Põõrǥâsneeʹǩǩ da põrggâz lie täujja aktiivlaž ooudeeʹjen vuuʹdines. Jeälsteeʹjid ävvne ääiʹjab veiddsubun vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd obb mäddkååʹdd ooudummša. Tät hiâlpad še põõrǥâsniiʹǩǩi da põrggsi vaaiktemvueiʹttemvuõđid.

OUDDMIÂRKK: NÄÄIʹT JÄRVINEN PIÂRRJEST
Sari Järvinen lij čåuddõõttâm peiʹvvtuâjstes da tuʹmmääm äʹlǧǧed väʹlddtuåimlaž põõrǥâsneʹǩǩen. Son taarbaš vieʹǩǩ da vuäʹpstõõzz põrggâz aalǥtummša, mâʹte põõrǥâstuåimmplaan raajjma da startt-tieʹǧǧ ooccma.

Sari lij õhttvuõđâst jiiʹjjes kååʹdd põõrǥâsvuäʹpstummša. Toʹben son vuäǯǯ puk põrggmõʹšše kuulli vuäʹpstummuž da vieʹǩǩ õõut laaǥǥ vueʹlnn.

Mõõn nalla oođõs kuâsttai tuu aarǥâst, lääʹmes ooumaž?

Ǩiõčč lââʹzz

Jiijjad mäddkåʹdd låʹppad tuʹnne aainâs tän kolmm ääʹšš:

  • Mäddkåʹdd taʹrjjad tuʹnne še juätkast puk sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, koid tuʹst lij lääʹjjšeâttmõõžž meâldlaž vuõiggâdvuõtt.
  • Tuu jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin puârran. Vuäitak vaʹlljeed ânnʼjõõžž veiddsõbân jiõccad suåppi kääzzkõstaʹrjjeei.
  • Tuu frisksmâʹttemkääzzkõõzzin šâʹdde pueʹrben tuåimmjeei.

Soti-oođõs raavad lääʹmes oummi õõutverddsažvuõđ kääzzkõõzzin. Vaʹsttõs lääʹmesoummikääzzkõõzzi jäʹrjstummšest serddai soti-oođõõzz mieʹldd kooʹddin mäddkådda. Mieʹrren lij, što lääʹmes oummu vuäiʹtte ânnʼjõõžž veiddsõbân vaʹlljeed, koʹst väʹldde sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Mäddkååʹddest lij še õõlǥtõs uʹvdded oʹhjjõõzz da vuäʹpstõõzz äʹššniiʹǩǩid vaʹlljummšin di staanâd äʹššniiʹǩǩi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid.

Jos taarbšak määŋgaid jeeʹres kääzzkõõzzid, vuäitak vuäǯǯad mäddkååʹddest äʹššneǩteäggaid leʹbe jiijjad-i budjeeʹtt. Täi siiskõõzz mieʹrrad tuu äʹššneǩplaan di tõt, mâiʹd kääzzkõõzzid taarbšak.  Äʹššneǩteäggaid vuäitak vuäǯǯak koon-ne tiõttum kääzzkõʹsse, håʹt mâka jeälstemkääzzkõõzzid, dommhoiddu leʹbe fysioterapia vääras.

Jiijjad budjeeʹttin vuäǯǯčiǩ tõid kääzzkõõzzid, kook lie ǩeeʹrjuum tuʹmmstõʹǩǩe da äʹššneǩplaaʹne, da koid tuʹst lij lääʹjjšeâttmõõžž mieʹldd vuõiggâdvuõtt. Vuäitak plaaneed – taarb mieʹldd õõutsââʹjest tuu âʹlddoummivuiʹm – jiijjad budjeeʹttin haʹŋǩǩeemnalla aiggum kääzzkõõzzi tääʹrǩab siiskõõzz. Vuäitak vaʹlljeed tuu haaʹleem kääzzkõspuuʹtʼteeʹjid. Jiijjad budjeeʹtt vuäitčiǩ ââʹnned håʹt mâka jeälstemkääzzkõõzzid leʹbe peiʹvvtuåimmjummša.

Äʹššneǩ vaʹsttad jiõčč nåkam kääzzkõõzzi määusain, koid jeät taʹrjjuku õõlmâs kääzzkõssân leʹbe koid suʹst ij leäkku lääʹjjšeâttmõõžž mieʹldd vuõiggâdvuõtt.

Frisksmâttmõõžž ooudeed soti-oođõõzz vueʹssen
Tuåimmjemoodd da tuâjjoodd tuärjjummuš pueʹrad lääʹmes oummu pueʹrrvââjjam, aarǥâst piʹrǧǧummuž, dååma jeälstummuž di vuässõõttmõõžž määttaid da tuâjj-jieʹllma da jeeʹresnallšem õhttõõzzi tuåimmjummša. Mieʹrren lij, što juätkast mäddkåʹdd vaʹsttad tõʹst, što vuuʹdest lij tuåimmjeei frisksmâʹttemkääzzkõõzzi obbvuõtt.

Pueʹttmen lij še ođđ lääʹmesoummikääzzkâʹsttemlääʹǩǩ, kååʹtt koʹrvvad ânnʼjõž lämmsikääzzkâʹsttemlääʹjj di šõddâmvâkksažlääʹjj. Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz lij mieʹrr uʹvdded eeʹttiǩ-kådda čâhčča 2018. Lääʹjj lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe eeʹjjest 2020.

Ođđ lääʹmesoummikääzzkâʹsttemlääʹjj jurddjen lij staanâd riʹjttjeei da kudd kääzzkõõzzid še puõʹttiääiʹjest di raaveed lääʹmes oummi da sij âʹlddoummi vuässadvuõđ kääzzkõõzzin.  Täävtõssân lij seeilted vuõiggâdvuõđ ânnʼjõõžž nallšem kääzzkõõzzid, mâʹte vuõiggâdvuõđ jeälstem tuärjjõʹsse, persoonlaž veäkka da liikkummuž tuärjjeei kääzzkõõzzid.

Mäddkååʹdd tuâj kuâsttje jeälsteeʹji aarǥâst

+ Pueʹrrvââjjmõš da tiõrvâsvuõtt Looǥǥ lââʹzz

Oođõõzz tääʹrǩmõs äʹššen lij ainsmâʹtted, što pukin lij vueiʹttemvuõtt vuäǯǯad šlaajâst reeʹǧǧes sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid tääʹssverddsõmâs mieʹldd, jeälstempääiʹǩest ǩidd åårǩani. Jiijjad mäddkåʹdd lij vaʹsttõsvuõđâst kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst, da kääzzkõõzzid vuäiʹtte taʹrjjeet õõlmâs, privat da organisaatioi tuåimmjeei.

Tät miârkkšââvv, što juätkast vuäitak määŋg vueʹjjest jiõčč vaʹlljeed sosiaal- leʹbe tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz taʹrjjeei, ǥo tõt aainâs lij jiijjad mäddkååʹdd priimmâm. Äʹššneǩmähss lij seämma, vaʹlljääk juʹn õõlmâs, privat leʹbe organisaatio kääzzkõspuuʹtʼteeʹjen. Vuäitak še tuʹmmeed, koon mäddkååʹdd tuåimmpääiʹǩest ääʹšš hååidak, leʹbe vuäitak vaʹlljeed õuddmiârkkân vuäʹpstempääiʹǩ da sosiaalsââʹj.

Kååʹdd, mäddkåʹdd da vuuʹd privat tuåimmjeei tuejjee nâânas õhttsažtuâj. Täin põõrǥât tõõzz, što jeälsteei peäʹsse sõõrǥben da soojjlõbân dåhttra da jeeʹres kääzzkõõzzid, vuârddmõš occan da kääzzkâʹsttemobbvuõđ jåʹrre soojjlõbân.

Âʹlddkääzzkõõzz lie õinn tääʹrǩes roolâst tuu jeälstemvuuʹdest. Vuäitak ââʹnned jm. vuäʹpstemkääzzkõõzzid mâʹte juʹn õuʹddel leʹjje, da tuâjjtiõrvâsvuõtthuõll še juätkkai seämma maʹlle. Digitaalʼlaž kääzzkõõzz puäʹtte lââʹzz, da tõk poʹhtte ođđ soojjlõsvuõđ aʹrǧǧe; vuäitak jm. vaʹrrjet aaiʹjid da kõõččâd vuäʹpstõõzz neeʹttest da saǥstõõllâd olgglõsdåhttrin virtuaalʼlânji. Vuäʹpstempääiʹǩ piârtuâj tuejjeet taarb mieʹldd tuu jiijjad pääiʹǩest, da ââʹǩǩoummi aarǥ vieʹǩǩte taarb mieʹldd dommkääzzkõõzz. Härvva jeälstum vuuʹdin kääzzkõõzzid vueiʹtet puʹhtted ââlda liikkeei juâkksi veäkka, mâʹte čuõʹǧǧeembuussi da pääʹnnhååid buussi säättast.

Jõs taarbšak ǩirrsallaš hååid, mõõnak mâʹte tän räjja ââldmõs peiʹvvrõõttma, da jieʹttpääiʹǩest veäʹǩǩ puätt 112:st. Kõõskõspuõccipõõrti õhttsaž peiʹvvrõõttmõõžž taʹrjjee še juätkast täujja taarbšum peiʹvvrâʹttemkääzzkõõzzid. Pukin väʹǯǯlõmâs håiddtuåimid tuejjeet tåʹlǩ 12:st veiddsõs peiʹvvrâttmõõžž puõccipõõrtâst. Näkam kääzzkõõzzid määŋg meeʹst taarbše hääʹrveld, možât õʹhttešt jieʹllmest. Sosiaaltuâjast kääzzkâstt peiʹvvrõõttmõš še kriisi vääras.

Oummu obbvälddsaž pueʹrrvââjjmõš lij ǩidd še jeeʹres aaʹššin ǥo tiõrvâsvuõtthååidast. Liikkummuš, staarjõõzz, čeäppõs- da kulttuurkääzzkõõzz lie kõskksaž vueʹssen pueʹrrvââjjmõõžžâst, da tõk lie õinn tuu jiijjad dommkååʹdd vaʹsttõõzzâst. Organisaatioi tuåimmjummuš da verddõstuärjj vuäiʹtte še uʹvdded tääʹrǩes jieʹllemsiiskõõzz.  Jiijjad jeälstempirrõõzz ruäʹssvõsvuõʹtte, raajjmõʹšše da luõttu kuulli aaʹššin määŋgaid päiʹǩǩ-kååʹdd tuʹmmstõõǥǥid tuejjeet õinn jiijjad dommkååʹddest. Mäddkooʹddi pääiʹǩ vuäitak kuuitâǥ ååʹn vaaikted ääiʹjab vuõiggsõbân da viõusben še jiijjad jeälstemvuuʹd ouddnummša, leäi-ba kõõččmõš luâttäärvain, kääʹvvraajjmõõžžâst leʹbe kulttuurpirrõõzzâst.

Mäddkååʹdd sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz:

  • sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõskääzzkõõzz
  • puõccipõrttkääzzkõõzz
  • pääʹnnhåidd
  • miõlltiõrvâsvuõtt- da peäneckääzzkõõzz
  • vuäʹpstempääiʹǩ
  • rääʹvesoummisosiaaltuâjj
  • päärnaisuõjjlummuš
  • lämmsikääzzkõõzz
  • ââʹǩǩoummi jeälstemkääzzkõõzz
  • dommhåidd
  • frisksmâttmõš

+ Pirrõs Looǥǥ lââʹzz

Pirrõõzz kuõskki tuʹmmstõõǥǥ lij jõnn obbvuõtt, koon miârktõs šorran årsteǩani oummi, põrggsi, õhttsažkååʹdd da puk mäddpääll pueʹrrvââjjam da puõʹttiääiʹj beäʹlnn. Mäddkåʹddoođõõzzâst määŋg pirrõsääʹšš da jieʹllemvuõʹjjid da trafiikk kuõskki ääʹšš serddje ođđ mäddkåʹddvaaldšma, koon vaʹlljee mäddkååʹdd jeälsteei. Tuʹst lie õinn jeänab vuäittmõõžž vaaikted jiijjad jieʹllempirrõõzzi ouddnummša jiõnsteeʹjen, alttõsneʹǩǩen da vuässõõttjen.

Vaʹsttõsvuõtt jiijjad vuuʹd määŋghämmsaž luâđast, vuuʹdi ââʹnnem jõnn liinjin, trafiikkâst, čaaʹʒʒi- da miârrhååidast da kulttuurpirrõõzzin serddai jeänaž jiijjad mäddkååʹdd vaʹsttõsvuõʹtte. Mäddkåʹdd ooudad ǩeâllʼjeei ouddnummuž, uuʹcces ellsažvuõđ, energia- da materiaalviõusâsvuõđ, äimmõstäävtõõzzid di oʹđđestââʹnnemtällõõzz. Pirrõsaaʹššin jiijjad mäddkåʹdd tuejjad nâânas õhttsažtuâj riikk lååʹpp- da vuåppamveʹrǧǧneeʹǩǩin (Luova).

Mäddkååʹdd tuâjjan lij jieʹrbi mieʹldd ââʹnned huõl čaaʹʒʒi- da miârrhååidast nuʹtt, što kuåstat jooǥǥi, jaauʹri, påʹnnčaaʹʒʒi da Nuõrtimiâr pueʹrr vuâkka. Seämma ääiʹj jiijjad mäddkåʹdd âânn huõl, što trafiikk da vuuʹdi ââʹnnem plaan tuärjjee vuuʹd ǩeâllʼjeei ouddnummuž. Lââʹssen reddtõkvuuʹdin mäddkååʹdd tuejjee nâânas õhttsažtuâj miârrvuuʹd âânnmõõžž kuõskki aaʹššin da suåvte õʹhtte kueʹllšeeʹllem, maatkčem, trafiikk, põrggsi da jeälsteeʹji taarbid. Õuddmiârkkân čaaʹʒʒi suõjjlummša da čaaʹʒʒi pueʹrummša kuulli veäʹǩǩteäggtõs serddai mäddkooʹddid.

Mäddkååʹdd ooudee luâđ määŋghämmsažvuõđ suõjjlummuš da ǩeâllʼjeei âânnmõõžž. Tõk saǥstâʹlle mäddvuäʹmsteeʹjivuiʹm jiõččtäättlažvuõʹtte  vuâđđõõvvi luâttsuõjjlemvuuʹdi aalǥtem pirr da ooudee luâttäärvai lokku välddmõõžž mädd- da čääʹccââʹnnem plaanmõõžžâst. Mäddkååʹdd nåʹrre teâđaid vuuʹd luâttšlaajin di šâdd- da jieʹllišlaajin. Tõk še puuʹtʼte pirrõõzz kuõskki teâđ, ooudee meerlai pirrõsvaʹsttõsvuõđ da põrggsi pirrõsriâšldõktuâj di reäʹšše pirrõsmättʼtõõzz.

Trafikk da liikkummuš lie kõskksaž vueʹzzest oummu jeälstempirrõõzz tuåimmjemvuõđâst. Tän še ääʹššest jiijjad mäddkåʹdd lij tääʹrǩes roolâst. Tõt liinjad  da âânn pueʹrren jiijjad vuuʹd čuõkkuid da rääjj nääiʹt infra jeälsteeʹjid da põrggsid. Uuʹlecsääiʹm da gååradpirrõõzz lie õinn jiijjad kååʹdd vaʹsttõõzzâst.

Jeälstempirrõõzz,  kääʹvvääʹšš da raajjmõš lie õinn jeänaž dommkååʹdd ǩiõđâst. Jõs haaʹlääk raajjâd põõrt, tuejjääk mâʹte õuʹddel juʹn leäk tuejjääm da ooʒʒak raajjâmlååʹv jiijjad kååʹddest. Mäddkååʹdd vaʹsttee vuuʹd jõnn liinjin da mäddkåʹddkääʹvest.

Šiõǥǥ da staanlaž jieʹllempirrõs lij puk pueʹrrvââjjam jueʹlǧǧ da vuâđđ jieʹllemviõkksaž mäddkooʹddid. Šiõǥǥ pirrõs rääjj oudldõõzzid põrggmõʹšše, porrmõšpuuʹtʼtummša da ǩeâllʼjeei luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummša.

Mäddkååʹdd pirrõstuâj

  • mäddkååʹdd plaanmõš da mäddkåʹddkääʹvvraajjmõš
  • kooʹddi vuʹvddââʹnnemplaanmõõžž ooudummuš
  • čaaʹʒʒi- da miârrhåidd
  • miârrvuʹvddplaanmõš
  • luâttsuõjjlem ooudummuš
  • kulttuurpirrõõzzi håidd
  • pirrõsteâđ puuʹtʼtummuš

Mäddkååʹdd trafikktuâj

  • trafikkriâšldõõǥǥ tuåimmjemvuõtt
  • trafikkstaanvuõtt
  • čuâǥǥas- da trafikkvueʹjj
  • vooudlaž čuõkkui tuõʹllʼjummuž
  • mäddââʹnnem õhttsažtuâjj
  • tuåimmjempirrõõzz kuõskki teâđai puuʹtʼtummuš väʹlddkååddlaž trafikkriâšldõkplaanmõʹšše
  • privatčuõkkuid kuõskki da liikkeem oʹhjjummuž kuõskki riikkveäʹǩǩtõstuâj

+ Tuâjjvueʹǩǩ Looǥǥ lââʹzz

Õhttân mäddkåʹddoođõõzz tääʹvtõsân lij, što tuâjjoocci käuʹnne sõõrǥben tuâj da põrggâz tuâjjlaid. Tõn diõtt õõlmâs tuâjjviõkk- da põõrǥâskääzzkõõzz ođđsmâʹvve  mäddkåʹddoođõõzz õhttvuõđâst. Mäddkooʹddi vaʹsttõsvuõʹtte serddje nuʹtt TE-konttri ǥo ELY-kõõskõõzzi tuâj, nuʹtt-ba juätkast jiijjad mäddkåʹdd reäšš kääzzkõõzzid kuhttuid, nuʹtt põrggsid ǥo tuâjjooccjid.

Vuäǯǯak vieʹǩǩ da tuärj tuâjjooccmõʹšše, ämmatvaʹlljummša da silttummšad ooudummša pukin tuâjj-jieʹllmad pooddin. Digitaalʼlaž kääzzkõõzz tiuddee njuʹnnšeeʹli šõddi kääzzkõõzzid. Kuʹǩes kõõski Lääʹddjânnmest lij täʹrǩǩ, što liâđǥlaž kääzzkõõzz ouddne še juätkast da tuâjjoocci vuäiʹtte vuäǯǯad õuddmiârkkân privat vuäʹpstõõzz neeʹttest. Jiijjad kååʹddest lij õinn vueiʹttemvuõtt riâššâd pääiklaž kääzzkõõzzid, mâʹte tuâjjpääʹjjtuåimmjummuž.

Ǥo tuâjjviõkk-kääzzkõõzz da tiõrvâsvuõtt- da sosiaalkääzzkõõzz serddje mäddkooʹddid seämma laaǥǥ vuâlla, vueiʹtet ääiʹjab soojjlõbân tuärjjeed jeälsteeʹji jeäʹrab taarbid, ooddid da tuâjj-jieʹllma frisksmõõvvmõõžž. Tuâjjvueʹjj ooudummšest mäddkååʹdd tuejjee nâânas õhttsažtuâj põrggsi, organisaatioi da kooʹddivuiʹm.  Õhtteeʹl jeeʹres bieʹli silttummuž vuäitt puuʹtʼted määŋgbeällsab da jeänab äʹššniiʹǩǩin vuõʹlǧǧi kääzzkõõzzid nuʹtt tuâjjooccjid ǥo põrggsid.

Looǥǥ lââʹzz: tem.fi/kasvupalvelut

+ Põõrǥâsvuõtt Looǥǥ lââʹzz

Põõrǥâstuåimmjummša da põrggmõʹšše raajât ääiʹjab pueʹrab vueʹlǧǧemsõõʹjid pirr jânnam, ǥo tuâjjviõǥǥ vuäǯǯmõõžž tuärjjeei kääzzkõõzz lie ǩiddsanji õhttuum jeeʹres põrggsi ǩeâštõõttâmoodd da šorrnem tuärjjeei kääzzkõõzzid.

ELY-kõõskõõzzi põõrǥâskääzzkõõzz da TE-konttri tuâj serddje mäddkooʹddid.  Mieʹrren lij vaʹstteed sõõrǥben da soojjlõbân põrggsi taarbid da tuâjjmarkkni muttsid.

Puõʹttiääiʹjest mäddkååʹdd vuäiʹtte ääiʹjab pueʹrben šiõtteed kääzzkõõzzid vaʹstteed jiijjad mäddkååʹdd taarbid. Kääzzkâʹsttemtaarb vaajtâʹlle mäddkooʹddi mieʹldd, ǥo narood-, tuâjj – di ämmatraajõõzz lie jeeʹresnallšem. Juätkast mäddkååʹdd pâʹstte raajjâd ääiʹjab jeänab äʹššniiʹǩǩin vuõʹlǧǧi kääzzkõõzzid. Vuäǯǯak põrggsi aalǥtummša, ooudummša, sorrnemma da meeraikõõsksma taarbšum kääzzkõõzzid da tuärj. Õinn tääuʹjben täid kääzzkõõzzid puuʹtʼte privat põrggâz, koid jiijjad mäddkåʹdd peejj ǩeâštʼtõõttâd. Nääiʹt šâdd ođđ innovaatio da ođđ pääiklaž jäärnaǩtuåimmjummuš. Mäddkooʹddi pääiʹǩ vuäǯǯak ââʹnnma še väʹlddkååddlaž meeraikõõsksmem- da innovaatioteäggtemkääzzkõõzz (Business Finland).

Määŋgbeällsaž jânnamvuuʹd põõrǥâsvuõʹtte lij teäggtõs še jânnamvuʹvddprograammâst, koʹst vaʹsttad mädd- da meäʹcctäällministeria. Jânnamvuuʹd põõrǥâsteäggtem pirr vuäʹpste mäddkååʹdd da Leader-joouk.

Looǥǥ lââʹzz: tem.fi/kasvupalvelut
Maaseutu.fi

+ Jânnamvuʹvdd, porrmõš da luâttreeʹǧǧesvuõđ Looǥǥ lââʹzz

Jânnamvuuʹd ooudummuš da mäddtällõstuärjjtuâj serddje mäddkåddad vaʹsttummša. Mädd- da porrmõšaaunâställõs, mäddkååʹdd ooudâsviikkmõš da luâttreeʹǧǧesvuõtt-tuâj lie jõnn obbvuõtt. Tõõzz koʹlle jeäʹrab mieʹldd mäddneǩtuärj, porrmõštarbbstaanvuõtt, jieʹllʼji tiõrvâsvuõtt da pueʹrrvââjjmõš, žeeʹvetdåhttarkääzzkõõzz, šâddtiõrvâsvuõtt, jânnamvuuʹd haʹŋǩǩõs- da põõrǥâsteäggtõs, Leader-tuåimm, kueʹlltällõs, luâttjieʹllemvueʹjj, čääʹcchuõll da tuʹlvvsuõjjlummuš. Jõnn vueʹss ELY-kõõskõõzzi, vuʹvddvaaldâšmkoontâr (AVI) da kooʹddi tuâjain õhttne õõut organisaatio vuâlla, mäddkåddsad.

Mäddkooʹddi tuâjjan lij raajjâd oudldõõzzid määŋgbeällsaž põrggmõʹšše, porrmõšpuuʹtʼtummša di ǩeâllʼjeei luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummša. Tõk tuejjee še âʹlddsõs õhttsažtuâj riikk lååʹpp- da vuåppâmkonttrin (Luova). Jiijjad mäddkåʹdd vaʹsttad õinn määŋgain pääiklaž jânnamvuuʹd põõrǥâsvuõđ tuärjjeei kääzzkõõzzin.

Sâjjsažkääzzkõõzzin da žeeʹvetdåhttarkääzzkõõzzin vaʹsttad puõʹttiääiʹjest mäddkåʹdd. Eeʹjjest 2019 aalǥtum Porrmõšveʹrǧǧvuõtt vaʹsttad mäddtäällneǩtuärjjõõzzi mähssmõõžžâst, leâša mäddkåʹdd ǩiõttʼtââll ooccmõõžžid da âânn huõl tuärjjvuåppmõõžžâst. Mäddkåʹddoođõõzz mâŋŋa mäddtäällpolitiikk liinj puäʹtte õinn EU-lääʹjjšeâttmõõžžâst da õhttsaž mäddtäällpolitiikkâst.

Mäddkååʹdd stääʹne oudldõõzzid vuuʹd jieʹllemviõkksaž ouddnummša, põrggmõʹšše da porrmõšpuuʹtʼtummša di ǩeâllʼjeei luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummša. Kooʹddi tuâjain jm. mäddneǩtuärjjvaaldšma kuulli tuâj da sâjjsažkääzzkõõzz serddje mäddkooʹddi riâššâmnalla. Kooʹddi da mäddkooʹddi õhttsažtuâjain ainsmââʹttet, što kääzzkõõzz vuälla mäddkooʹddi jeeʹres vuuʹdin mäddtäällpõrggjid da jânnamvuuʹd jeälsteeʹjid tääʹssverddsõmâs mieʹldd puârast tuåimmjeeʹl.  Jeänaž kueʹll- da čääʹcctääl äʹšštobddituâjain serddai še mäddkooʹddid, da õhttsažtuåimm mäddkooʹddi kõõsk ainsmâtt, što tuâj hååidat čieʹppeld mäddkooʹddi raaji rââst jooʹtti čääʹccvuuʹdin.  Oummi, jieʹllʼji da pirrõõzz pueʹrrvââjjam staanmõš lij õhtt jiijjad mäddkååʹdd tääʹrǩmõs tuâjain.

+ Staanvuõtt Looǥǥ lââʹzz

Staanlaž jieʹllempirrõs, vieʹǩǩ vuäǯǯmõš da kriisivueʹjjin piâssmõš lie juõʹǩǩka jeälsteei vuõiggâdvuõđ še mâŋŋa mäddkåʹddoođummšest. Juõʹǩǩka staanvuõtt lij ǩidd tääuʹjmõsân vieʹǩǩ vuäǯǯmest da tõʹst vaʹsttee mäddkooʹddi jiiʹjjez peälštemstroiʹttel. Kääzzkõõzzi vuäǯǯmõš da vieʹǩǩ vuäǯǯmõš seilla oođõõzzâst ooʹccmõsân ânnʼjõž tääʹzzest: čaacktemautt leʹbe ambulanss puäʹtte päikka seämma jåʹttlânji mâʹte tän räjja. Jieʹttpaaiʹǩin veäʹǩǩ puätt sååiteeʹl nââmra 112. Vuõsshåiddkääzzkõs tuåimmai še juätkast âʹlddkääzzkõssân. Vuõsshåiddkääzzkõs stään beäʹlstes äʹššneeʹǩǩ hååid taarb ärvvtõõllmõõžž da ǩirrsallaš hååid alttummuž. Juõʹǩǩ oummu vuällmest lie ǩirrsallaš puõccihåiddmõõžž kääzzkõõzz suutki pirr tuåimmjeei vuâđđtiõrvâsvuõtthuõl da spesiaalpuõccihååid peiʹvvrõõttâmpaaiʹǩin da še sosiaalhuõl peiʹvvrõõttmin.

Pååʹles tuåimmjummša mäddkåʹddoođõs ij vaaikat ni mõõn nalla da pååʹles puätt päikka mâʹte juʹn ânnʼjõž ääiʹjest.

Pirrõs-staanvuõtt da kriisid vaʹrrjõõttmõš lij mäddkåddad tuâjj. Tõt miârkkšââvv, što mäddkåddad vaʹsttad tõʹst, mõõn nalla tuåimmjet jm. luâttmåʹlljõõzzi, pirrõskatastroofi leʹbe jeeʹres jõnn da kroota iiʹtti probleeʹmi ooudâst. Jos håʹt mâka uuđâs leʹbe čõhččšuârmm pueʹtǩǩad puk päiʹǩǩ-kååʹdd õhttvuõđid, mäddkåddad vaʹsttummšest lie taarbšum peälštemtuåim da tõi jååʹđtummuš.

Mäddkåddad vaʹsttad še tõʹst, što tuʹnne leʹbe pirrõssad ij šõõdd vaarr pirrõs-suuʹlmin, pirrõõzz pillšõõvvmõõžžâst leʹbe vaarlaž aunnsin. Tuʹlvvriiski vaaldšummuš kooll še mäddkooʹddi tuâjaid da mäddkååʹdd tuejjee kõskkneez kõrrsânji õhttsažtuâj jeeʹres čääʹccvuuʹdin da še õhttsažtuâjj mäddkooʹddi kõõsk puârran tââʹđstes.

Tääʹrǩmõs kuuitâǥ lij muʹštted, što õinn pukin jieʹttpaaiʹǩin seämma toobdâs 112 vaʹsttad da vuõlttad vieʹǩǩ.

Vuäǯǯak vaʹlljeed ânnʼjõõžž pueʹrben, koʹst vääldak sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzääd

Puõʹtti ääiʹjest tuʹst lij ânnʼjõõžž šoorab vuõiggâdvuõtt vaʹlljeed, koʹst vääldak sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe koʹst ouddmiârkkân jååđak dåhttrest. Nääiʹt vuäitak pueʹrben vaaikted jiijjad kääzzkõõzzid.

Vaʹlljeemvääʹld jurddjen lij, što piâzzak hoiddu sõõrǥben vueʹrdǩani kuuʹǩǩ ääiʹj. Vuäitak vaʹlljeed juʹn-a õõlmâs leʹbe privat kääzzkõõzz leʹbe ââʹnned ouddmiârkkân koon-ne organisaatio kääzzkõõzzid. Täi puki äʹššneǩmääus lie seämma tõin kääzzkõõzzin, koid teäggtet õõlmâs tieʹǧǧin.

+ Looǥǥ lââʹzz

Mõõk lie mäddkååʹdd?

Ođđ mäddkååʹdd lie mâŋŋa oođõõzzâst 18, da tõi tuåimmjummuš jåttai 1.1.2021. Ođđ mäddkååʹdd lie jiõččvaaldâšmvuuʹd.

 

TOBDSTÕÕĐ JIIJJAD MÄDDKÅDDA

Ǩiõčč, mõõn nalla oođõs ouddan jiijjad mäddkååʹddest, looǥǥ pääiklaž valmštõõllmõõžži pirr da vuässõõđ saǥstõõllmõõžžid. Klikke jiijjad mäddkååʹdd seeidaid:

Kõõččmõõžž da vaʹsttõõzz

+ Mii lij mäddkåʹdd- da soti-oođõs?

Ođđ mäddkooʹddid aalǥtet 18. Tõin tuʹmmstõõǥǥid tuejjee vaalin vaʹlljuum mäddkåʹddväʹlddõõzz. Kååʹdd seilla, leša bieʹǩǩ tõi tuâjain serddai mäddkooʹddid. Mäddkooʹddid serddai še jeänmõs ELY-kõõskõõzzi, TE-konttri, Vuʹvddvaaldâšmkoontâr (AVI) da kåʹddõhttmi tuâjain. Mäddkooʹddin ij leäkku piiđtemvuõiggâdvuõtt, peʹce tõi teäggtõs puätt riikkâst da äʹššneǩmääusain. Mäddkåʹdd reäšš jm. vuuʹdes sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, vaʹsttad tõi vuäǯǯmest da vaʹlljeemväär teâuddmõõžžâst vaʹlljeemväärrlääʹjj meâldlânji.

+ Mõõk lie oođõõzz äiʹǧǧmeäʹr?

Mâŋŋa mäddkåʹddvaalin mäddkåʹddväʹlddõõzz da mäddkååʹdd riâššâʹtte da tuejjee tuʹmmstõõǥǥid soti-kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest da vaʹlljeemvääʹld tieuʹddmest.

Oođõõzz lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe 1.1.2021, kuäʹss še sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi riâššâmvaʹsttõs serddai mäddkooʹddid. Vaʹlljeemväʹldd šorran podd pooddâst.

+ Lââʹzzat-a oođõs byrokratia?

Nuuʹbbi ooʹri! Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz kuõʹddi juurd lij raajjâd Lääʹddjânnma modeern da kuuli beäʹlest viõusâs vaaldâšm, kååʹtt kääzzkâstt oummid äʹššneeʹǩǩest vueʹljeeʹl.

Jeeʹresnallšem vaaldšmallaš organisaatioi meäʹr occnummuš lij tuõđi miârkteei, ǥo nuʹtt 190 kooʹddi kõskksaž leʹbe jeeʹres organisaatioi sâjja puäʹtte 18 mäddkåʹdded, koid noorât nuʹtt 400 jeeʹres kååddlaž leʹbe riikk veʹrǧǧvuõđi tuâjaid. Nääiʹt vääʹldet jõnn lääuʹǩ äʹššneeʹǩǩest vuõʹlǧǧi kääzzkâsttmõõžžâst õõut kääzzkâʹsttempääiʹǩ vuâđđjurddi årra. Jeänmõs ELY-kõõskõõzzi, TE-konttri, vuʹvddvaaldâšmkonttri (AVI), kåʹddõhttmi da kooʹddi tuâjain noorât seämma laaǥǥ vuâlla nuʹtt, što äʹššneǩ vuäǯǯ soojjlânji jiiʹjjes vuâkka pueʹrmõsân šiõtti kääzzkõõzzid. Tuâjai noorrmõš pohtt še viõusâsvuõđ tuåimid, õuddmiârkkân tuâjj-jieʹllemkääzzkõõzzid, ǥo põrggsi tuâjjviõkktaarb da tuâjjooccji silttummuš kaaunâʹtte pueʹrben.

+ Mõõn nalla ǩeävv âʹlddkääzzkõõzzid?

Mäddkååʹdd tuâjjan lij ââʹnned huõl, što tääʹrǩes õõlmâs kääzzkõõzz lie puki oummi vuäǯǯmest da eža  aʹlǩǩânji vuäǯǯamnalla. Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl âʹlddkääzzkõõzzid  taʹrjjeet äʹššneeʹǩǩ aarǥâst. Kääzzkõõzzi vuäǯǯmõõžž staanât še ođđ naaʹlivuiʹm, mâʹte digitaalʼlaž da liikkeei kääzzkõõzzivuiʹm. Õuddmiârkkân sosiaalkääzzkõõzz lie âʹlddkääzzkõõzz, koid puuʹtʼtet äʹššneeʹǩǩ päikka, liikkeei kääzzkõssân leʹbe šiõǥǥ jååʹttemõhttvuõđi tuâkka tuåimmpaaiʹǩid. Näkam kääzzkõõzz vuäiʹtte leeʹd õuddmiârkkân dommhåidd, piârtuâjj da päärnaisuõjjlummuš. Ââʹǩǩoummu vuäǯǯa še kääzzkõõzzid da vieʹǩǩ päikkses. Jiijjad kååʹdd rool lij õinn miârkteei jeälsteeʹji arggpirrõõzzâst. Oummi pueʹrrvââjjma  da tiõrvâsvuõʹtte vaaikteei ääʹšš lie jieʹrbi mieʹldd ouddpeâmm da škooultõs, liikkeemvueiʹttemvuõđ, porrmõš – da kulttuurkääzzkõõzz, kääʹvvraajjmõš da trafikkriâššmõõžž. Kåʹdd lij vaʹsttõsvuõđâst täi da määŋgai jeeʹres aaʹšši håiddmõõžžâst.

+ Mõõn nalla vuäitam vaaikted?

Vuäǯǯak jiõnnâd kollʼjed jiõnsteeʹl mäddkåʹddvaalin da tõn lââʹssen jieʹrbi mieʹldd nuõriväʹlddõõzzi, ââʹǩǩoummi- da lämmsisuåvtõõzzi, äʹššneǩraati, mäddkåʹddalttõõzzi da mäddkååddlaž meerjiõnstummši pääiʹǩ. Jiijjad vuuʹd kuõskki tuʹmmstõõǥǥ, koid õuʹddel tuejjee jm. kåʹddõhttmi da riikk vuʹvddkonttâr (ELY, AVI, TE-konttâr), serddje ååʹn vuõiʹǧǧest tuu da vuuʹd jeeʹres jeälsteeʹji vaʹlljeem tuʹmmjeeʹjid. Pukin mäddkååʹdd jeälsteeʹjin di vuuʹdest tuåimmjeei õõutstõõzzin da foondin lij vuõiggâdvuõtt tuejjeed alttõõzzid mäddkååʹdd tuåimid kuõskki aaʹššin.

+ Vuäitam-a mainsted kääzzkõõzzin jieʹnnǩiõllân?

Tuʹst äʹššneʹǩǩen lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned lääʹdd- leʹbe ruõccǩiõl di šõddâd kullum da vuäǯǯad äʹššǩiiʹrjid vaaldâšmaaʹššin lääʹdd- leʹbe ruõccǩiõʹlle.

Sääʹm ǩiõlin lij Lääʹddjânnmest veerǥlaž sââʹjj Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddin di Suäʹđjel tâʹvv-vuuʹdest. Tät miârkkšââvv tõn, što säʹmmlain lij vuõiggâdvuõtt håiddad aaʹššid jieʹnnǩiõlines sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst da puõccipõõrtâst.

Jos õhttsaž ǩiõll ij leäkku, tuâjjlažkååʹdd âlgg ainsmâʹtted, što fiʹttjak, mäʹhtt tuu ääʹšš hååidat.

+ Ǩii tuʹmmad mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz čõõđ viikkmest?

Eeʹttiǩ-kåʹdd tuʹmmad mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz kuõskki lääʹǩǩpaʹǩeeʹtt priimmâm leʹbe heelǥeem pirr. Mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz lij mieʹrr pueʹtted viõʹǩǩe 1.1.2021.

+ Koʹst vuäǯǯam lââʹzz teâđ mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz pirr?

Määŋgbeällsaž teâtt oođõõzz pirr lij norrum alueuudistus.fi-seeidaid. Alueuudistus.fi-seeid lie mäddkåʹdd- da soti-oođõõzz tääʹrǩmõs äʹšštobddisaaǥǥtem kanaal. Tõt lij rajjum vuõss-sâjjsânji mäddkåʹdd- da soti-valmštõõllʼjid da jeärrsid oođõõzzin tuejjeei ämmatniiʹǩǩid. Tõn lââʹssen puk ministeria saaǥǥte oođõõzz pirr jiiʹjjez kanaalin.

Soti-sannõs

+ Soti-kõõskõs

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst leʹbe soti-kõõskõõzzâst vuäǯǯak tääuʹjmõs tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid da vuäʹpstõõzz sosiaalkääzzkõõzzi pirr. Jeälak soti-kõõskõõzzâst ouddmiârkkân teʹl ǥo, tuʹst nuõppkõpp kokkan leʹbe ǩizldõk eeikat.

Soti-kõõskõs lij määŋgai bieʹli seämmanallšem ǥo ânnʼjõž tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Soti-kõõskõõzzi kääzzkõõzz lie ouddmiârkkân tiõrvâsvuõtt-taʹrǩstõõzz, takaidåhttar vuâsttavälddmõõžž da sosiaalkääzzkõõzzi oʹhjjummuš.

Vuäǯǯak jiõčč vaʹlljeed, koon soti-kõõskõõzzâst aaʹššid hååidak. Soti-kõõskõs vuäitt leeʹd privat leʹbe õõlmâs.

+ Äʹššneǩteäggaž

Vuäitak vuäǯǯad tiõttum kääzzkõõzzi vääras äʹššneǩteägga mâŋŋa ǥo dåhttar, sosiaaltuâjjlaž leʹbe jeeʹres ämmatneǩ, lij ärvvtõõllâm, mâiʹd kääzzkõõzzid taarbšak. Jos taarbšak ouddmiârkkân viõʹlǧǧesčâʹlmmčuõppmõõžž leʹbe jeeʹres ǩirrsateʹmes čuõppmõõžž, vuäǯǯak tõn vääras äʹššneǩteägga da vuäitak vaʹlljeed, koʹst čuõppmõõžž tuejjeet. Äʹššneǩteägga jurddjen lij, što piâzzak sõõrǥmõõzz mieʹldd hoiddu.

Vuäitak vuäǯǯad teäggain še håʹt maka fysioterapia, hååid päiʹǩstad leʹbe frisksmâttmõõžž. Teʹl ǥo tuu vuõltteet fysioterapiaaʹje, vuäǯǯak äʹššneǩteägga ärvvsaž hååid tõn fysioterapeeuʹtest, koon vaʹlljääk.

Äʹššneǩteägga meâtt mäddkåʹdd. Mäddkååʹdd miõttâm äʹššneǩteäggaž tuåimmai seämma nalla ǥo kääzzkâʹsttemteäggaž, koon meâtt kåʹdd. Juätkast ââʹnnmest lij tåʹlǩ äʹššneǩteäggaž nuʹtt-ba kääzzkâʹsttemteägga jäuʹǩǩe ââʹnnmest.

+ Jiijjad-i budjeʹtt

Jos taarbšak jiânnai kääzzkõõzzid da tuʹst lij tõid kuʹǩesäiggsaž tarbb, vuäitak vuäǯǯad kääzzkõõzzi haʹŋǩǩeem vääras jiijjad-i budjeeʹtt. Takai nalla budjeeʹtt vuäitt vuäǯǯad ââʹǩǩoummi- leʹbe lääʹmesoummi kääzzkõõzzi haʹŋǩǩeem vääras.

Vuäitak vuäǯǯad jiijjad-i budjeeʹtt mâŋŋa ǥo dåhttar, sosiaaltuâjjlaž leʹbe jeeʹres ämmatneǩ lij ärvvtõõllâm kääzzkâʹsttemtaarb. Tuu taarbšem kääzzkõõzzid ǩeerjeet äʹššneǩplaaʹne. Mâŋŋa tõʹst jiijjad-i budjetta ǩeerjeet tiõttum euʹrrmeäʹr, koin vuäitak haʹŋǩǩeet kääzzkõõzzid. Tuu tiʹlle jie sirddu tieʹǧǧ, peʹce mäddkåʹdd mähss tuu ââʹnnem kääzzkõõzzin vuõiʹǧǧest tõõzz, kååʹtt taʹrjjad kääzzkõõzz, ouddmiârkkân põrggsa leʹbe organisaatioid.

Vuäitak jiõčč tuʹmmeed, koʹst haʹŋǩǩääk äʹššneǩplaan meâldlaž kääzzkõõzzid. Vuäitak še vaaikted kääzzkõõzzi siiskõʹsse. Nääiʹt vuäǯǯak samai tuʹnne šiõttlõs kääzzkõõzzid. Jiijjad budjeeʹttin vuäitak haʹŋǩǩeet ouddmiârkkân jeälstemkääzzkõõzzid leʹbe jiijjad veäʹǩǩteei.

+ Mäddkåʹdd

Mäddkåʹdd lij ođđ kooʹddi da riikk kõʹsǩǩe puõʹtti jiõččvaaldâšm tääʹss, koon tuʹmmeeʹjid vaʹlljeet mäddkåʹddvaalin. 18 mäddkåʹdded vaʹsttee juätkast jieʹrbi mieʹldd jeälsteejeez sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin. Tõi tuåimmjummuš jåʹttai 1.1.2020. Puõʹtti mäddkooʹddi raaj lie kookkas seämma mâʹte ååʹn.

Ǩiõčč liist mäddkooʹddin da looǥǥ lââʹzz tääiʹben.

Ǩiõčč sannõõzz obbnes.