• Jaa sivusto:
  • Facebook
  • Twitter

Äššigâsvuávám

Tuu tipšoo tuáhtár, sosiaalpargee teikâ eres áámmátolmooš suogârdâl vistig, ete magarijd palvâlusâid tun tarbâšah. Ton maŋa tunjin ráhtoo äššigâsvuávám, mii ana sistees tiäđuid puoh tuu tarbâšem palvâlusâin já tast, ete maht toh keevâtlávt olášuttojeh.

Äššigâsvuávám ráhtoo, vâi tun finniih puoh palvâlusâid, maid tun tarbâšah, olmâ ääigi. Tun peesah jieš uásálistiđ vuávám rähtimân.

Äššigâsseeddâl

Tun puávtáh finniđ tiätu palvâlussáid äššigâsseeddâl ton maŋa, ko tuáhtár, sosiaalpargee teikâ eres áámmátolmooš lii suogârdâllâm, ete maid palvâlusâid tun tarbâšah. Jis tun tarbâšah ovdâmerkkân kaihičuopâdâs teikâ eres huáputtes čuopâdâs, te tun finniih toos äššigâsseeddâl já tun puávtáh valjiđ, ete kost čuopâdâs ráhtoo. Äššigâsseeddâl ulmen lii, ete tun peesah tiipšon nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Tun puávtáh finniđ sedâláin meid veikâba fysioterapia, päikkitipšo teikâ vajoidittem. Ko vuolgâtteh tuu fysioterapian, te tun finniih tuu äššigâsseeddâl árvusii tipšo ton fysioterapeutist, kiän tun valjiih.

Eennâmkodde mieđeet äššigâsseeddâl. Eennâmkode mieđettem äššigâsseeddâl tuáimá siämmáá náál ko palvâlemseeddâl, mon kieldâ mieđeet. Puátteevuođâst kiävtust lii tuše äššigâsseeddâl ađai palvâlemsedâleh meddâlistojeh kiävtust.

Eennâmkodde

Eennâmkodde lii uđđâ, kieldâi já staatâ kooskân puáttee jiešhaldâšem tääsi, mon merideijeeh väljejuvvojeh eennâmkoddevaaljâin. 18 eennâmkodded västideh puátteevuođâst eereeb iärásij ässei sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin. Toi toimâ vuálgá joton 1.1.2020. Puáttee eennâmkuudij rääjih láá viehâ siämmááh ko tääl-uv.

Kieldâ

Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi ornim sirdâšuvá meddâl kieldâin, ko soti-uđâsmittem maŋa eennâmkodeh västideh sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin.

Kieldah västideh puátteevuođâst-uv maaŋgâin eres aašijn, moh vaigutteh tuu aargân, tego škoovlâin já peivikiäjuin, kirjeráájuin já kulttuurpalvâlusâin, lihâdemsoojijn, nuorâipargoost, luodâi oornigisttolâmist, pasâttâshuolâttâsâst já pirâssuoijâlmist.

Njälmitipšo ohtâdâh

Njälmitipšo ohtâdâh lii argâkielâst pänitipšottâh teikâ pänituáhtár. Tun finniih tobbeen njäälmi tiervâsvuođâhuolâttâs vuáđupalvâlusâid ađai ovdâmerkkân pänitärhistem já rääigi tuovŋâm.

Tun uážuh jieš valjiđ, ete mon pänitipšottuvvâst ađai njälmitipšo ohtâduvvâst tun ášástâlah. Pänitipšottâh puáhtá leđe priivaat teikâ almos.

Palvâluspyevtitteijee

Palvâluspyevtitteijee addel tunjin konkreetlávt sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusâid já tipšo. Palvâluspyevtitteijeeh jođetteh ovdâmerkkân sosiaal- já tiervâsvuođâkuávdáid ađai soti-kuávdáid já pänitipšottuvâid.

Ko tun valjiih, ete mon soti-kuávdáást tun iäláh teikâ kost tun kiävtáh äššigâsseeddâl, tun valjiih eidu tuu jieijâd palvâluspyevtitteijee. Palvâluspyevtitteijee puáhtá leđe priivaat teikâ almos. Meid servi puáhtá toimâđ palvâluspyevtitteijen.

Persovnlâš budjet

Jis tun tarbâšah ennuv palvâlusâid já tust lii kuhesáigásâš tárbu, te tun puávtáh finniđ palvâlusâi hahâmân persovnlii budjet. Táválávt budjet puáhtá finniđ puárásij teikâ vádulij palvâlusâi hahâmân.

Tun puávtáh finniđ persovnlii budjet ton maŋa, ko tuáhtár, sosiaalpargee teikâ eres áámmátolmooš lii suogârdâllâm tuu palvâlustáárbu. Tuu tarbâšem palvâlusâid kirjejeh tuu äššigâsvuáváámân. Ton maŋa persovnlii budjetân kirjejeh tiätu euromere, moin tun puávtáh haahâđ palvâlusâid. Tuu tilin ij sirdâšuu ruttâ, peic eennâmkodde máksá tuu kevttim palvâlusâin njuolgist toos, kote fáálá palvâlus ađai ovdâmerkkân irâttâsân teikâ siärván.

Tun puávtáh jieš meridiđ, ete kost tun vááldáh tuu äššigâsvuávám miäldásijd palvâlusâid. Tun puávtáh meid vaiguttiđ palvâlusâi siskáldâsân. Návt tun finniih eidu tunjin hiäivulijd palvâlusâid. Persovnlâš budjetáin tun puávtáh haahâđ ovdâmerkkân aassâmpalvâlusâid teikâ persovnlii išedeijee.

Šleđgâliih palvâlusah

Puátteevuođâst sierâlágán šleđgâliih palvâlusah ađai digi-palvâlusah älkkeediteh tuu aargâ já išedeh tuu huolâttiđ tuu tiervâsvuođâst já pyereestvajemist. Jo tääl tun puávtáh ovdâmerkkân tarkkuđ tuu tiäđuid Omakanta-palvâlusâst, moos kirjejeh äššigâstiäđuid. Teikâ tun puávtáh finniđ vuolgâttâs Mielenterveystalon, kost tun puávtáh eelliđ nettiterapiast. Meid nettiäigiväridem šadda almolubbon.

Puátteevuođâst šleđgâliih palvâlusah láá kiävtust ain eenâb já toh taheh elimist njyebžilub. Tuáhtárân ij veltihánnáá taarbâš vyelgiđ kuhes määđhi keččin, ko teivâm puáhtá hoittáđ neeti peht. Uđđâ šleđgâliih piergâseh láá teháliih meid tuu tipšoo áámmátulmuid.

Tehálâš lii meid tot, ete tust koijâdeh siämmáá tiäđu tuše ohtii já tiäđuh joteh syejeest já lyetittetteht tuu tipšoo áámmátulmui kooskâ.

Soti-kuávdáš

Sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdáást ađai soti-kuávdáást tun finniih puoh táválumosijd tiervâsvuotâpalvâlusâid já ravvim sosiaalpalvâlusâin. Tun iäláh soti-kuávdáást ovdâmerkkân talle, ko tuu lenccu pištá kuhháá teikâ tuu jyelgiruotâs vičálist.

Soti-kuávdáš lii te maaŋgânáál siämmáálágán ko táálááh tiervâsvuođâkuávdááh. Soti-kuávdái palvâlusah láá ovdâmerkkân tiervâsvuotâtärhistmeh, almostuáhtár vuástáväldim já sosiaalpalvâlusâi stivrim.

Tun uážuh jieš valjiđ, ete mon soti-kuávdáást tun ášástâlah. Soti-kuávdáš puáhtá leđe priivaat teikâ almos.

Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid

Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlussân nabdeh taid palvâlusâid, maid tun finniih tuu tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem toorjân. Taah palvâlusah láá ovdâmerkkân:

  • tiervâsvuotâhuolâttâs
  • pyecceeviäsupalvâlusah
  • pänitipšo
  • mielâtiervâsvuotâ- já uáiváditteepalvâlusah
  • enij- já párnáiravviittuvah
  • rävisolmoošsosiaalpargo
  • párnáisuojâlem
  • vádulij palvâlusah
  • puárásij aassâmpalvâlusah
  • päikkitipšo
  • vajoidittem

Tuu jieijâd päikkieennâmkodde västid puátteevuođâst tast, ete tun finniih taid palvâlusâid talle ko tun tarbâšah.

Valjimrijjâvuotâ

Puátteevuođâst tust lii tááláást vijđásub vuoigâdvuotâ valjiđ, ete kost tun vááldáh sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid ađai ete kost tun iäláh tuáhtárist. Návt tun puávtáh vaiguttiđ pyerebeht tuu jieijâd palvâlussáid.

Valjimrijjâvuođâ ulmen lii, ete tun peesah tiipšon nuuvt, ete jieh taarbâš vyerdiđ kuhes rááiđust. Tun puávtáh valjiđ jo-uv almos teikâ priivaat palvâlus teikâ kevttiđ ovdâmerkkân seervi palvâlusâid. Tai puohâi äššigâsmáávsuh láá siämmááh tain palvâlusâin, moh ruttâduvvojeh almos ruđâiguin.

Keevâtlávt valjimrijjâvuotâ uáivild, ete tun puávtáh jieš valjiđ, ete mon sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdáást já pänitipšottuvvâst tun ášástâlah. Sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdáš ađai soti-kuávdáš lii viehâ siämmáálágán ko tááláš tiervâsvuotâkuávdáš. Tun finniih tobbeen táválumosijd tiervâsvuotâpalvâlusâid já táárbu mield ravvim sosiaalpalvâlussáid. Tun puávtáh meid finniđ äššigâsseeddâl teikâ persovnlii budjet.

Lii tárguttâs, ete valjimrijjâvuotâ šadda vuáimán oles Suomâst muddo häävild ive 2022 räi. Valjimrijjâvuotâ keččâluvvoo motomijn kuávluin jo tääl já lase keččâlmeh láá puátimin. Tunjin mainâsteh valjimmáhđulâšvuođâin talle, ko äšši lii äigikyevdil.

Luuvâ lase valjimrijjâvuođâst tääbbin.