• Jaa sivusto:
  • Facebook
  • Twitter

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem lahâvalmâštâllâm juátkoo. Valjimrijjâvuotâlaavâ já eennâmkuudij ruttâdemlaavâ oovdânpyehtimáid ráhtojeh vuáđulahâváljukode ciälkkámuš vuáđuld tárbuliih nubástusah ovdâskoddekieđâvušmist. Nubástusah kieđâvuššojeh ovdâskoddeest haldâttâs vástádâssân. Tárguttâs lii, ete eennâmkodde- já soti-uđâsmittem šadda vuáimán 1.1.2021. Valjimrijjâvuotâ šodâččij vuáimán muddo muddoost.

Maggaar lii tuu argâ eennâmkodde- já soti-uđâsmittem maŋa?

Tavoh syemmilii aargân já elimân

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem lii tavoh táválii, šiev syemmilii aargâ pyerrin, eresárvusâžžân šoddâm vuástá já täsiáárvu peeleest. Uđâsmittem tahhoo, vâi mij pastep faallâđ kvaliteetlijd já oovtâitosijd palvâlusâid puoh syemmiláid meid nubástuvvee maailm hástusijn. Taah hástuseh láá eereeb iärásij teknologisâš ovdánem, šoŋŋâdâhnubástus já aalmug puárásmem.Uđâsmittem meid lasseet ulmui máhđulâšvuođâid uásálistiđ. Eennâmkuudij ässeeh finnejeh pyerebeht jienâs kulluđ olssis, aldaulmuid, jieijâs aargân já pirrâsân kyeskee aašijn.

 

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem laavah láá tääl ovdâskode kieđâvuššâmnáál. Lii tárguttâs, ete uđâsmittem šadda vuáimán 1.1.2021.

Maht tun puávtáh vaiguttiđ jieijâd eennâmkode aššijd? Já mane tot kannat?

Keejâ lase

Eennâmkoddeuđâsmittem lasseet aalmugvääldi, tuu vääldi. Tun puávtáh vaiguttiđ tuu eennâmkode puátteevuotân já jienâst eennâmkoddevaaljâin!

Tun meridah ete kii meerrid tuu jieijâd eennâmkoddeest ei. pargovyeimitooimâin, pirâsaašijn, sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin, kaavaamist, jotolâhinfrast já eennâmtuálu oovdedmist. Tuu jieijâd kuávlun kyeskee miärádâsah, maid tääl taheh ei. kieldâovtâstuumij já staatâ kuávlutoimâttuvah (IJP, KVI, PI-toimâttuvah), lii tárguttâs sirdeđ njuolgist tuu já kuávlu eres ässei valjim merideijeid. Vaaigut jieš jieijâd eennâmkode puátteevuotân tállán aalgâ rääjist.

Vuossâmui eennâmkoddevaaljâi tárkká äigi čiälgá ton maŋa, ko ovdâskodde lii  meridâm eennâmkodde- já soti-uđâsmittem lahâaasâtmist.

Eennâmkoddestiivrâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs já ennuv vääldi kuávlu oovdedmist já palvâlusâi orniimist. Jienâstmáin tun vaiguttah toos, ete moh aašijd tuu jieijâd eennâmkoddeest ovdeduvvojeh. Jienâst teikâ asâttuu jieš iävtukkâssân já räähti taggaar eennâmkode, kost tun halijdah eelliđ!

  • Eennâmkoddestivrâ linjii tuu eennâmkode strategia já puátteevuođâ sundeviijvijd sehe västid ekonomiavuáváámist já -miärádâsâin. Návt ráhtoo vuáđu toos, magarin tuu jieijâd eennâmkodde šadda!
  • Eennâmkoddestivrâ taha miärádâsâid oles kuávlu pyerrin, kieldâraajij rasta. Ko tun halijdah vaiguttiđ vijđáht eellimvuáimálii eennâmkode já siämmást meid tuu jieijâd kieldâ puátteevuotân, asâttuu iävtukkâssân teikâ uásálist nuuvt, ete jienâstah.
  • Tun puávtáh jienâstiđ jieijâd eennâmkode iävtukkâsâid, jis tun lah tiävdám 18 ihheed, lah syemmilâš, Suomâst ässee EU aalmugjeessân tâi Island tâi Taažâ aalmugjeessân tâi jis tun lah puáttám EU ulguubeln já aassâm ucemustáá kyehti ive Suomâst. Eennâmkoddestiivrâi stuáruduvah mulsâšuveh eennâmkode ässeemere mield: ucceeb eennâmkuudijn airâseh láá ucemustáá 59 já stuárráábijn ucemustáá 99.

Uđâsmittem lasseet meid eres njuolgâ vaiguttemmáhđulâšvuođâid

Tun finniih jienâd kulluđ jienâstmáin eennâmkoddevaaljâin já ton lasseen eereeb iärásij nuorâiraađij, puárásij- já vádulâšraađij, äššigâsraađij, eennâmkoddealgui já eennâmkodálij aalmugjienâstmij peht. Kyevtkielâlijn eennâmkuudijn tuáimá kielâucceeblovo vaikuttemtoimâorgaan (suomâ tâi ruotâ) já Laapi eennâmkoddeest sämikielâ vaikuttemtoimâorgaan.

Maggaar lii eennâmkode ässee táválâš argâ?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin, ässee, kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Tuu kuávlun kyeskee miärádâsâid taheh ovdiist demokraatlub, já tuu kuleh aašijn, moh kyeskih tunjin já tuu eennâmkoodán.
  • Teháliih almolij ruđâiguin tuárjum palvâlusah pisoh já jukseh tuu puátteevuođâst-uv.
  • Meid puáttee suhâpuolvâin láá kvaliteetliih já oovtâitosiih almoliih palvâlusah.

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem maŋa maŋgâ äšši tuu aargâst tuáimá tego ovdil-uv; päärnih joteh škoovlân, almos jotolâh jotá, ulmuuh joteh pargoost já astoäigiájánâsâin, sosiaal- já tiervâsvuođâkuávdááh palvâleh táárbu mield. Uđđâ-uv ääših láá ittáám – njuolgâ vaikuttemmáhđulâšvuođah jieijâs kuávlu ovdánmân já tábáhtussáid láá puáttám lase: eennâmkoddevaaljah, ässeerääđih, algâvuoigâdvuotâ. Nuorâirääđih já vuorâs- já vádulâšrääđih jođetteh meid jieijâs aassâmkuávlu aašijd ovdâskulij.

Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin västid tääl eennâmkodde ijge innig jieijâs kieldâ. Keevâtlávt tot meerhâš, ete palvâlusah láá finnimnáál tááláást oovtâitosubbooht puohháid: parnijd, nuoráid, pargoahasáid já vuorâsáid. Maaŋgâin tiervâsvuotâ- já pyereestvaijeempalvâlusâin lii eenâb valjimrijjâvuotâ, ko priivaat irâttâsah já seervih uásálisteh palvâlusâi pyevtitmân.

Eennâmkodeh huolâtteh meid kuávlus ekonomâlii miänástuumeest já pargeh irâttâsâi šoddâm já ulmui pargoeellim oovdân. Pargo-occei ja irâttâsâi palvâlusah láá ovtâstittum siämmáá káátu vyelni eennâmkuddijd – šoddâmpalvâlussân – moiguin ovdedeh kuávlu pargolâšvuođâ já irâttâsâi kištottâllâmnaavcâ.

Meid digitaalliih palvâlusah lasaneh – tuárispel kuávloid-uv puáhtá finniđ sierâ suorgij äššitobdei persovnlijd teivâdmijd viermipalvâlusâin. Taah pyehtih leđe ei. tuáhtárkonsultaatioh, pargolâšvuotâravvim, perrui toorjâpalvâlusah já irâttâspalvâlusah. Maaŋgah palvâlusah piäijojeh meid riäggái oolâ nuuvt, ete palvâlusah joteh toho, kost äššigâsah láá.

Jieijâd pirrâsân, luándun já luánduriggoduvâi kevttimân kyeskee miärádâstoohâm puátá tääl aldeláá tuu, ässee. Tuu máhđulâšvuođah uásálistiđ aktiivlâš tuáimen lasaneh.

Luuvâ lase  Eennâmkuudij pargoin

Maggaar lii tuu jâ tuu perruu argâ?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin já tuu perrui kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Tuu peerâ finnee tiervâsvuotâ- já sosiaalpalvâlusâid, maid tot taarbâš já palvâlusah tuáimih pyerebeht oohtân, já tun jieh taarbâš eelliđ maaŋgâin sierâ soojijn.
  • Tun puávtáh pivdeđ iše nuuvt peivikiäjust, ravviittuvâst, soti-kuávdáin ko meid škoovlâst. Sij iä pivde tuu vyelgiđ meddâl, peic stivrejeh tuu olmâ sajan.
  • Tun puávtáh valjiđ ovdiist vijđásubbooht sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid, moh heivejeh tuu perrui.

Tuu perruu argâ puáhtá uđâsmittem maŋa leđe ovdâmerkkân tággáár: päärnih joteh peivikiäjust já škoovlâst tego ovdil-uv, tij elivetteđ ravviittuvâst já ääigiájánâsah juátkojeh. Tuu päikkikieldâ huolât peivikiäjuin, škoovlâin já maaŋgâin lihâdem- já kulttuurpalvâlusâin. Uđđâ lii tot, et palvâlusah já toorjâ sierâlágán eellimtiilijn láá aldeláá paarnij, nuorâi já perrui aargâ. Kieldâ já eennâmkodde taheh oovtâstpargo perrui pyerrin.

Maid jis peerâ kuáhtáá kivkked vyestikevâdijd, puácuvuođâ teikâ ruttâvaigâdvuođâid?

Táid tilálâšvuođáid kávnoo iše tast huolâhánnáá, ete mon kuávlust Suomâ tuu peerâ áásá. Palvâlusâin rähtih  viärmáduvâid tienuuvt, ete torjuu táárbu tubdâsteh ääigild já peerâ finnee olmâ iše olmâ ääigi. Luŋká paaldâst nube paaldân kaččâm kiäppán, ko čuákkejeh paarnij, nuorâi já perrui palvâlusâid peerâkuávdáid. Tain tun kaavnah almolij já priivaat tuáimei sehe seervij já servikode faallâm palvâlusâid. Kuávluin, kost ääsih häärviht, pyehtih faallâđ palvâlusâid uđđâ vuovijn, meid digitaallávt já jottee palvâlussân.

OVDÂMERKKÂ: NÁVT JÄRVINEN PERRUST
Johanna já Miikka Järvinen lává eidu finnim nube párnáá. Vávvá šoddâm maŋa neelji-ihásâš lii muttum liävutteemmin já lii čapissuháiguin uccvávvá kuáttá. Vaanhimeh láá meid vaibâškuáttám juátkojeijee ijjâkocceem tiet. Vaibâmvuotâ väivid eromâšávt Johanna, tastko Miikka lii mätkipargoost. Maht peerâ finniiččij lasetorjuu?

Johanna já Miikka väldiv ohtâvuođâ peerâkuávdáást orroo pärniravviittuv tiervâsvuotâtiipšon. Peerâkuávdáá torjuu lasseen suái pyehtiv ovdâmerkkân finniđ äššigâssedâláin päikkipalvâlus. Äššigâsseeddâl vievâst suái pyehtiv tááláást vijđásubbooht valjiđ, ete kost väldiv palvâlusâid. Táárbu mield puáhtá rähtiđ vijđásub árvuštâllâm oovtâst peerâkuávdáá eres äššitobdeiguin. Iššeen puáhtá leđe ovdâmerkkân peerâpargo teikâ naverškovlâ vávvá várás.

Lasseen karttih oles perruu tile. Pärniravviittuvvâst rähtih 4-ihásâžân vijđes tiervâsvuotâtärhistem, kost árvuštâleh ovdâmerkkân sierâdemahasii párnáá neurologisii ovdánem. Jis pärni lii peivitipšoost, te tärhistem ana sistees arâšoddâdem árvuštâllâm päärni pyereestvajemist já tast, ete magareh jotkâtooimah máhđulávt tarbâšuvvojeh. Vaanhimeh finnejeh peerâkuávdáá teivâdemsaajeest viärdásâštorjuu eres vanhimijn já äššitobdein torjuu vanhimvuotân.

Maggaar lii tuu argâ, ko tun elilah?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin, elilâm olmooš, kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Palvâlusâiguin, maid pyehtih pááikán, šiev argâ jieijâd pääihist juátkoo nuuvt kuhháá ko máhđulâš.
  • Tun finniih eidu taid palvâlusâid, maid tun tarbâšah. Sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdááh palvâleh tego ovdil-uv, já etitiileest iše puátá 112 numerist.
  • Tust láá ovdiist eenâb máhđulâšvuođah vaiguttiđ jieijâd kuávlu palvâlussáid ei. vuorâsraađij, vaaljâi já kuullâmtilálâšvuođâi peht.

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem maŋa-uv vuorâseh, kiäh láá iäláttuvâst já kiäin stuárráámus uási láá aktiivliih já riskes, juátkih sii eellim tego ovdil-uv. Argâpirrâsist sehe kulttuur- já lihâdempalvâlusâin västid ain jieijâs kieldâ. Ko ahe šadda lase teikâ vajo nuuvt váátá, te išán puátih eennâmkode päikkitipšo palvâlusah. Toi áánsust juáháš puáhtá šiev eellim jieijâs pääihist nuuvt kuhháá ko máhđulâš. Jis tun lah ohtuunis, te tuu toorjân láá meid seervih, moi toimâ puáhtá pyehtiđ lase tárguttâs eellim várás.

Tiervâsvuođâ- já pyecceetipšo, päikkitipšo palvâlusah sehe vuorâsij aassâmpalvâlusah láá ohtâ tehálumosijn aašijn, moid oles uđâsmittem vuáđđud. Eennâmkodde- já soti-uđâsmitttem ulmen lii, ete ohtsâškoddeest lii vääri puátteevuođâst-uv faallâđ jyehi ulmui kvaliteetlijd almolijd palvâlusâid pirrâ Suomâ.

OVDÂMERKKÂ: NÁVT JÄRVINEN PERRUST
Järvinen perruu ákku já äijih, Tuija já Kari, aassâv eennâmkuávlust Koskâ-Suomâst. Karist lii reuma tiet vaigâd lihâdiđ. Sun finnee káálgust iše, mutâ kálgu-uv lii jo vaibâm. Maid Kari kolgâččij porgâđ?

Tuija já Kari väldiv ohtâvuođâ jieijâs kieldâ soti-kuávdážân, mii suogârdâl tile. Suái valjiv jieijâs soti-kuávdáá ive 2021, kuás eennâmkodde tieđeet valjimnáál muulsâiävtuin. Soti-kuávdáást Karijn ráhtoo äššigâsvuávám. Vuávám vuáđuld sunjin mieđettuvvoo persovnlâš budjet. Kari puáhtá valjiđ olssis palvâluspyevtitteijee, mii heivee sunjin puoh pyeremusávt já sun puáhtá vaiguttiđ toos, ete maggaar tipšo sun finnee.

Maggaar kuu tuu argâ, uáppee?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin, uáppee, škovlâlâš, nuorâ olmooš, kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Tun finniih tom iše já tipšo, mon tun kuás-uv tarbâšah.
  • Digitaalliih almoliih palvâlusah lasaneh já joteh tuu fáárust ääigist já saajeest peerusthánnáá.
  • Ko tuu valmâštum aldan, te tun finniih táárbu mield torjuu meid pargoelimân sirdâšuumeest.

Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem maŋa oopâi jotteem, škovlâjotteem, já uáppee-eellim juátkojeh tego ovdil-uv. Tuu tááláš päikkikieldâ já eres uápis škovliittâs uárnejeijeeh västideh tast ovdâskulij-uv škovliittâsâst ain ovdâmáttááttâsâst áámmátlii škovliittâsân. Uđâsmittem ij meid mute ollâškoovlâi sajattuv teikâ tooimâ. Tuu uápui ruttâdmângin eennâmkodde- já soti-uđâsmittem ij toovât nubástusâid.

Uáppei kiävtust láá siämmááh palvâlusah ko taan-uv räi. Jis tun lah luvâttuv teikâ áámmátlii škovliittâs uáppee, te tun finniih tiervâsvuođâtipšo já pänitipšo tuu eennâmkoddeest. Jis tun vuod lah áámmátollâškoovlâ teikâ ollâopâttuv uáppee, te tun puávtáh kevttiđ Pajeuáppei tiervâsvuotâtipšosiäđus (su. Ylioppilaiden terveydenhoitosäätiö)  palvâlusâid ađai YTHS. Jis tun puáccááh kivkked já tun koolgah ovdâmerkkân peessâđ kocemân, te tun puávtáh moonnâđ soti-kuávdážân, mon lah jieš valjim.

OVDÂMERKKÂ: NÁVT JÄRVINEN PERRUST
Abdi Järvinen uáppá ollâopâttuvvâst riehtitiettui tieđâkoddeest. Sunjin šadda vástuppeeivi ehidist luvâlduvâi maŋa viehâ korrâ kumestâs já čuávji poovčâst. Ko poovčâs šadda viärráábin eehid mield te suu mielâst oro, ete tuáhtárân kalga peessâđ tállán.

Abdi puáhtá rähtiđ vuáđusteijee tipšoárvuštâllâm jieš eennâmkode viermipalvâlusâst. Sun puáhtá meid suáittiđ väldikodálâš tiervâsvuotâravvimnumerân. Ollâopâttuv uáppen sun kiävttá vuosâsajasávt YTHS palvâlusâid. Ko tot lii oholoopâ ääigi kiddâ, te Abdi puáhtá moonnâđ suu valjim soti-kuávdáá kocemân.

Maht uđâsmittem uáinoo tuu aargâst, pargo-occee?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin pargo-occen kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Tun finniih iše já torjuu puoh pargoelimis mudoin, pargoucâmist, áámmátvaljiimist já mättim oovdedmist.
  • Digitaalliih palvâlusah ovdáneh já tievâsmiteh palvâlem.
  • Jis tarbâšah torjuu pargonaavcâ paijeentolâmân já pyereedmân, tun finniih puátteevuođâst puoh maid tarbâšah ovdiist njyebžilubbooht.

Pargo-occee argâ puáhtá muttuđ ennuv. Uđâsmittem sirdá tááláid PI-palvâlusâid (su. TE-palvelut) já IJP-kuávdái (su. ELY-keskusten) irâttâspalvâlusâid eennâmkuudij ovdâsvástádâsân. Puátteevuođâst tuu jieijâd eennâmkodde uárnee sehe irâttâsâi ete pargo-occei palvâlusâid. Návt tun meid kaavnah ovdiist pyerebeht tuu mättim västideijee pargo. Pargo-occen tun finniih ain iše já torjuu pargoucâmân, áámmátvaljiimân ja tuu mättim oovdedmân.

Digitaalliih palvâlusah tievâsmiteh palvâlem, mii tábáhtuvá muáđui. Ulmen lii, ete šleđgâliih palvâlusah ovdáneh puátteevuođâst-uv já pargo-occeeh pyehtih finniđ ovdâmerkkân persovnlii ravvim internetist. Tuu jieijâd kieldâst lii ain máhđulâš orniđ páihálijd palvâlusâid, tego pargopáájátooimâ, já škovlim ornim mana tego ovdil-uv.

Ulmuuh, kiäi pargo finnim lii váddásub, finnejeh puátteevuođâst puoh siämmáá káátu vyelni. Návt tun jieh taarbâš innig kaččâđ maaŋgâ sierâ saajeest.

OVDÂMERKKÂ: NÁVT JÄRVINEN PERRUST 

Markus Järvinen lii čorgejeijee. Sust lii ovdánemváddu, mii ij eesti porgâm, mutâ váátá motomijn pargoin sierânâsornimijd. Ko sajasâšvuotâ nohá, te sun páácá pargotteemmin.

Markus váldá ohtâvuođâ jieijâs eennâmkode pargovyeimipalvâlussáid. Tobbeen sun finnee oovtâ saajeest puoh, ađai almottât pargotteemmin, aalgât pargouuccâm já finnee ravvim já iše. Teivâdmeh uárnejuvvojeh máhđulâšvuođâi mield meid neetist. Tastko eennâmkodde uárnee meid sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid, sun finnee taid meid siämmáá káátu vyelni.

Irâtteijeeh: maggaar lii tuu argâ, irâtteijee?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin, irâtteijee, kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Pargo-occei já irâttâsâi pargovyeimitáárbu kuáhtám šadda älkkeebin.
  • Tun finniih irâttâsâi vuáđđudmân, oovdedmân, šoddâmân já aalmugijkoskâsâžžân šoddâmân tagarijd palvâlusâid já torjuu, maid tun tarbâšah.
  • Eennâmkode ässen tun puávtáh vaiguttiđ ovdiist pyerebeht tuu jieijâd irâttâspirrâs ovdánmân.
  • Tuu eennâmkodde piäjá resursijd irâtteijeevuođâ maaŋgâpiälásubbon tohâmân já šoddâmân oles enâmist.

Irâtteijee aargâst illá láá uáinimist stuorrâ nubástusah. Maaŋgah irâttem tuárjoo palvâlusah já miärádâstoohâm pisoh ain tuu jieijâd kieldâst, tego veikâ kaavam, irâttâstoontih, irâttâsravvim já ei. energiaääših já luodâi oornigist toollâm.

Uđâsmittem puáhtá kuittâg pyehtiđ uđđâ máhđulâšvuođâid kuávlu eellimvyeimi já iäláttâsâi oovdedmân. Ko PI-palvâlusah já IJP-kuávdái irâttâspalvâlusah sirdâšuveh siämmáá káátu vuálá eennâmkode ovdâsvástádâsân, te pargovyeimi já irâttâsâi táárbui kuáhtám šadda älkkeebin. Meid eennâmkuávlu irâttâsruttâdem já eennâmtuálutoorjâtooimah sirdâšuveh tuu eennâmkode ovdâsvástádâsân.

Pargovyeimi– já šoddâmpalvâlusah

Palvâlusirâttâsah puátih ovdiist nanosubbooht mieldi pargovyeimi- já šoddâmpalvâlusâi pyevtitmân. Tot puáhtá sehe uđđâ innovaatioid já uđđâ markkâneh.Taat lekkâs meid páiháláid irâttâssáid lase finnodâhtoimâmáhđulâšvuođâid. Siämmást lasaneh meid irâttâspalvâlusâi muulsâiävtuh, main puáhtá kavnâđ irâttâspalvâlusâid, moh heivejeh pyeremusávt irâttâs tilán; škovlim, konsultaatio já ovdedempalvâlusah. Te tun finniih puátteevuođâst palvâlusâid já torjuu, maid tun tarbâšah irâttâs vuáđđudmân, oovdedmân já aalmugijkoskâsâžžân šoddâmân, tuu jieijâd eennâmkoddeest. Eennâmkuudij peht tun finniih anon meid väldikodálijd aalmugijkoskâsâžžân šoddâm já innovaatioruttâdempalvâlusâid (Business Finland).

Eennâmkodde puáhtá pyevtittiđ palvâlusâid jieš já uástiđ taid priivaat irâttâsâin já seervijn. Viijđásub valjimrijjâvuotâ sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin fáálá irâtteijeid uđđâ toimâmáhđulâšvuođâid. Ovdâmerkkân äššigâssedâleh já persovnlâš budjet taheh máhđulâžžân uccâ-uv pyevtitteijeid uđđâ äššigâsâid.

Eennâmkuávlu irâttâsâi ovdedem

Irâtteijee argâ šadda älkkeebin meid eennâmkuávlust, ko haldâttuv palvâlusâid finnee oovtâ saajeest. Eennâmkoddeuđâsmittem čuákkee oohtân eennâmkuávlu irâtteijee palvâlusâid IJP-kuávdáin, PI-toimâttuvâin, Kuávluhaldâttâhvirgáduvvâst (KVI, su. AVI), kieldâovtâstuumijn já kieldâin. Ášástâllâm ovttáin ornijduumijn lii čielgâsub.

Tehálâš lii, ete tust lii ain toorjâ já iše – meid persovnlâš ravvim – kuáhtulâš määđhi keejist puoh aašijn, moh kyeskih tuu irâttâsân, tego toorjâiävtui, luámuttempalvâlusâi já ellei tiervâsvuođâ uásild. Tuu eennâmkodde addel ravvim eennâmtuálui toorjâaašijn já eennâmtuáluirâttâsâi investistmáid já oovdedmân lohtâseijee aašijn. Digitaalliih palvâlusah ovdáneh ohtânmaanoost, já sierânâsäššitobdei iše já mättim láá virtuaallávt finniimist.

Irâtteijeeh já irâttâsah láá maŋgii aktiivliih kuávlus ovdedeijeeh. Ässeid šaddeh ovdiist vijđásub máhđulâšvuođah uásálistiđ oles eennâmkode oovdedmân. Taat älkkeedit meid irâtteijei já irâttâsâi vaikuttemmáhđulâšvuođâid

OVDÂMERKKÂ: NÁVT JÄRVINEN PERRUST

Sari Järvinen lii celkkim jieijâs luovâs peivipargostis já lii  meridâm riemmâđ váldutoimâlâš irâtteijen. Sun taarbâš iše já ravvim irâttâs vuáđđudmân, tego finnodâhtoimâvuávám rähtimân já starttiruuđâ ucâmân.

Sari lii ohtâvuođâst jieijâs kieldâ irâttâsravviimân. Tobbeen sun finnee puoh iirâtmân lohtâseijee ravvim já iše oovtâ káátu vyelni.

Maht uđâsmittem uáinoo tuu aargâst, vádulâš olmooš?

Keejâ lase

Tuu eennâmkodde loppeed tunjin kuittâg taid kulmâ ääši:

  • Eennâmkodde fáálá tunjin puátteevuođâst-uv puoh sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid, moid tust lii lahâasâttem miäldásâš vuoigâdvuotâ.
  • Tuu jiešmeridemvuoigâdvuotâ sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin naanoosm. Tun puávtáh valjiđ tááláást vijđásubbooht olssâd hiäivulii palvâluspyevtitteijee.
  • Tuu vajoidittempalvâlusah láá ovdiist pyerebeht tuáimeeh.

Soti-uđâsmittem naanood vádulij ulmui oovtâitosâšvuođâ palvâlusâin. Ovdâsvástádâs vádulij palvâlusâi orniimist sirdâšuvá soti-uđâsmittem mield kieldâin eennâmkuddijd. Ulmen lii, ete váduliih ulmuuh pyehtih tááláást vijđásubbooht valjiđ, kost vääldih sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid. Eennâmkoddeest lii meid kenigâsvuotâ adeliđ stivrim já ravvim äššigâssáid valjiimij rähtimist sehe turviđ äššigâsâi kielâlijd vuoigâdvuođâid.

Jis tun tarbâšah maaŋgâid sierâ palvâlusâid, te tun puávtáh finniđ eennâmkoddeest äššigâssedâlijd teikâ persovnlii budjet. Tuu äššigâsvuávám sehe tot, ete maid palvâlusâid tun tarbâšah, miäruštâleh tai siskáldâs. Äššigâssedâlijd tun puávtáh finniđ monnii tiätu palvâlusân, veikâba aassâmpalvâlussáid, päikkitiipšon teikâ fysioterapian.

Persovnlijn budjetijn tun finniiččih taid palvâlusâid, moh láá kirjejum miärádâsân já äššigâsvuáváámân, já moid tust lii lahâasâttem mield vuoigâdvuotâ. Tun puávtáh vuáváđ – táárbu mield oovtâst tuu aldaulmuin – toi palvâlusâi täärhib siskáldâs, maid tun vááldáh persovnlijn budjetijn. Tun puávtáh valjiđ taid palvâluspyevtitteijeid, maid tun halijdah. Persovnlii budjet tun puávtáččih kevttiđ veikâba aassâmpalvâlussáid teikâ peivitooimân.

Äššigâs västid jieš tagarij palvâlusâi koloin, maid iä faalâ almos palvâlussân teikâ moid sust ij lah lahâasâttem vuáđuld vuoigâdvuotâ.

Vajoidittem ovdeduvvoo uássin soti-uđâsmittem
Toimânaavcâ já pargonaavcâ tuárjum naanood vádulii ulmuu pyereestvaijeem, aargâst cevzim, pääihist aassâm sehe uásálistem uáppoid já pargoelimân sehe sierâlágán siärváduvâi tooimân. Ulmen lii, ete puátteevuođâst eennâmkodde västid tast, ete kuávlust lii tuáimee vajoidittempalvâlusâi olesvuotâ.

Puátimin lii meid uđđâ vádulâšpalvâluslaahâ, mii sajanpiäjá tááláá vádulâšpalvâluslaavâ sehe ovdánemváddulaavâ. Lahâiävtuttâs lii tárguttâs adeliđ ovdâskoodán čohčuv 2018. Lii tárguttâs, ete laahâ šadda vuáimán ive 2020.

Uđđâ vádulâšpalvâluslaavâ ulmen lii turviđ kelijdeijee já kvaliteet peeleest šiev palvâlusâid meid puátteevuođâst sehe nanodiđ vádulij ulmui já sii aldaulmui uásálâšvuođâ palvâlusâin. Ulmen lii siäiluttiđ vuoigâdvuotâ siämmáálágánáid palvâlussáid ko tääl, tego vuoigâdvuotâ aassâm toorjân, persovnlii išán já palvâlussáid, moh tuárjuh jotteem.

Eennâmkode tooimah uáinojeh ässei aargâst

+ Pyereestvaijeem já tiervâsvuotâ Luuvâ lase

Uđâsmittem tehálumos äššin lii visásmittiđ, ete puohâin lii máhđulâšvuotâ finniđ kvaliteetlijd sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid nuuvt täsiárvusávt ko máhđulâš, aassâmsaajeest peerusthánnáá. Tuu eennâmkoddeest lii ovdâsvástádâs palvâlusâi orniimist, já palvâlusâid pyehtih faallâđ almoliih, priivaat já seervij tuáimeeh.

Taat uáivild, ete maaŋgâin tilálâšvuođâin tun puávtáh jieš valjiđ sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlus pyevtitteijee, ko peri tot lii tuu eennâmkode tuhhiittem. Äššigâsmáksu lii siämmáš, jis tun valjiih almolii, priivaat teikâ seervi palvâlempyevtitteijen. Tun puávtáh meid meridiđ, ete mon toimâsaajeest tun ášástâleh eennâmkoddeest, ađai tun puávtáh valjiđ ovdâmerkkân ravviittuv já sosiaalsajattuv.

Kieldah, eennâmkodde já kuávlu priivaat tuáimeeh taheh aldasii oovtâstpargo. Tain viggojeh toos, ete ässeeh peesih jotelubbooht já njyebžilubbooht tuáhtár luus já eres palvâlussáid, rááiđuh kiäppáneh já palvâlemproseseh láá njyebžilis olesvuođah.

Aldapalvâlusah láá ain tehálii roolist tuu jieijâd aassâmkuávlust. Tun puávtáh kevttiđ ei. ravviittâhpalvâlusâid tego ovdil-uv, já meid pargotiervâsvuotâhuolâttâs juátkoo siämmáánáál. Digitaalliih palvâlusah šaddeh lase, já toh pyehtih uđđâ njyebžilvuođâ aargân; tun puávtáh ei. väridiđ aaigijd já koijâdiđ ravvuid neetist já savâstâllâđ káidustuáhtáráin virtuaallávt. Ravviittuv peerâpargo pargoo táárbu mield pääihist, já elilâm ulmui aargâ išedeh táárbu mield päikkipalvâlusah. Tuáriskuávluin palvâlusâid pyehtih pyehtiđ alda jottee ohtâduvâi vievâst, tego puáhuttembuusij já pänitipšo buusij sáátust.

Jis tun tarbâšah kivkked tipšo, te tun moonah aldemus kocceemsajan tego tääl-uv, já etitiileest iše puátá 112 numerist. Kuávdášpyecceeviäsui ohtsâškocemeh fäälih puátteevuođâst-uv kocceempalvâlusâid, moh tarbâšuvvojeh távjá. Puoh vátávumoseh tipšotooimah ráhtojeh tuše 12 vijđes kocceem pyecceiviäsust. Tagarijd palvâlusâid maaŋgah mist tarbâšeh harvii, kenski ohtii elimist. Meid sosiaalpargoost palvâl kriisâkocceem.

Ulmuu olesváldálii pyereestvaijeem lii kiddâ meid eres ko tiervâsvuotâtipšoost. Lihâdem, äigiájánâsah, taaiđâ- já kulttuurpalvâlusah láá tehálâš uási pyereestvaijeem, já toh láá ain tuu jieijâd päikkikieldâ ovdâsvástádâsâst. Meid seervij toimâ já viärdásâštoorjâ puáhtá adeliđ tehálii siskáldâs elimân.  Tuu jieijâd aassâmpirrâs makkuuvuotân, huksiimân já luándun lohtâseijee aašijn puoh miärádâsah, moh kyeskih tuu päikkikoodán, tahhojeh ain tuu jieijâd päikkikieldâst. Eennâmkuudij peht tun puávtáh kuittâg tääl vaiguttiđ ovdiist njuolgâdubbooht já nanosubbooht meid jieijâd aassâmkuávlu ovdánmân, leš-uv koččâmušâst talle luánduáárvuh, kaavam teikâ kulttuurpiirâs.

Eennâmkode sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusah:

  • sosiaal- já tiervâsvuođâkuávdášpalvâlusah
  • pyecceiviäsupalvâlusah
  • pänitipšo
  • mielâtiervâsvuotâ- já uáiváditteepalvâlusah
  • ravviittuvah
  • rävisolmoošsosiaalpargo
  • paarnijsuojâlem
  • vádulâšpalvâlusah
  • vuorâsij aassâmpalvâlusah
  • päikkitipšo
  • vajoidittem

+ Piirâs Luuvâ lase

Pirrâsân kyeskee miärádâsah láá stuorrâ olesvuotâ, mon merhâšume šadda ain ulmui, irâttâsâi, ohtsâškode já oles eennâmpuálu pyereestvaijeem já puátteevuođâ tááhust. Eennâmkoddeuđâsmitmist maaŋgah pirâsääših já iäláttâssáid já jotolâhân kyeskee ääših sirdâšuveh uđđâ eennâmkoddehaldâttâhân, mon väljejeh eennâmkode ässeeh. Tust láá ain eenâb máhđulâšvuođah vaiguttiđ jieijâd eellimpirrâs ovdánmân jienâsteijen, alguu rähten já uásálisten.

Ovdâsvástádâs jieijâd kuávlu maaŋgâhámásii luándust, kuávlui kiävtu stuorrâ linjijn, jotoluvâst, časij- já merâhoittáámist já kulttuurpirrâsijn sirdâšuvá iänááš tuu eennâmkode ovdâsvástádâsân. Eennâmkodde oovded pištee ovdánem, čiđđâluoštui kepidem, energia- já materiaalpehtilvuođâ, šoŋŋâdâhuulmijd sehe uđđâsistanon vuáđuduvvee ekonomia. Pirâsaašijn tuu eennâmkodde parga aldasii oovtâstpargo staatâ lope- já kocceemvirgáduvváin (Luova).

Eennâmkode pargon lii eereeb iärásij huolâttiđ časij- já merâhoittáámist tienuuvt, ete juksâp juuvâi, jaavrij, ponnečaasij já Nuorttâmeerâ šiev tile. Siämmáá ääigi tuu eennâmkodde huolât, ete jotoluv já kuávlui kevttim vuáváámeh tuárjuh kuávlu pištee ovdánem. Lasseen riddokuávlui eennâmkodeh pargeh aldasii oovtâstpargo merâkuávlu kevttimân kyeskee aašijn já heiviitteh oohtân kuálástem, mađhâšem, jotoluv, irâttâsâi já ässei táárbuid. Ovdâmerkkân čaasij suojâlmân já čácáduvâi pyereedmân lohtâseijee išeruttâdem sirdâšuvá eennâmkuddijd.

Eennâmkodeh ovdedeh luándu maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já pištee kevttim. Toh ráđádâleh eennâmomâsteijeiguin rijjâtátulâšvuotân vuáđuduvvee luándusuojâlemkuávlu vuáđđudmist já ovdedeh luánduáárvui huámmášumán väldim eennâm- já časijkevttim vuáváámist. Eennâmkodeh čuákkejeh tiäđuid kuávlu luándutiijpâin sehe šaddo- já elleešlaajâin. Toh meid pyevtitteh pirrâsân kyeskee tiäđu, ovdedeh aalmugjesânij ovdâsvástádâs pirrâsist já irâttâsâi pirâsvuáhádâhpargo sehe uárnejeh pirâsšoddâdem.

Jotolâh já lihâdem lii tehálâš uási jieijâs aassâmpirrâs toimâm. Taan-uv ääšist tuu eennâmkoddeest lii tehálâš rooli. Tot linjii já tuálá oornigist tuu jieijâd kuávlu mađijijd já ráhtá návt infra ässeid já irâttâssáid. Káátuviermih já kaavpugpirrâseh láá ain tuu jieijâd kieldâ ovdâsvástádâsâst.

Tuu aassâmpiirâs, kaavaääših já huksim láá ain iänááš tuu päikkikieldâ kieđâin. Jis tun halijdah rähtiđ peerâtáálu, te tun tooimah tego ovdil-uv já uusah rähtimlove jieijâd kieldâst. Eennâmkodeh västideh kuávlu stuorrâ linjimijn já eennâmkoddekaavast.

Šiev já torvolâš eellimpiirâs lii puoh pyereestvaijeem toorjâjyelgi já eellimvuáimálij eennâmkuudij vuáđu. Šiev piirâs ráhtá iävtuid iirâtmân, purrâmâšpyevtitmân já pištee luánduriggoduvâi kevttimân.

Eennâmkode pirâstooimah

  • eennâmkode vuávám já eennâmkoddekaavam
  • kieldâi kuávluikevttim vuávám ovdedem
  • časij- já merâhoittám
  • merâkuávluvuávám
  • luándusuojâlem ovdedem
  • kulttuurpirrâsij hoittám
  • pirâstiäđu pyevtittem

Eennâmkode jotolâhtooimah

  • jotolâhvuáháduvâi toimâm
  • jotolâhtorvolâšvuotâ
  • maađij- já jotolâhtileh
  • kuávlulâš maađijtoollâm
  • eennâmkevttim oovtâstpargo
  • toimâpirrâsân kyeskee tiäđui pyevtittem väldikodálii jotolâhvuáhádâhvuáváámân
  • priivaatluoddáid já lihâdem stivriimân kyeskee staatâtoorjâtooimah

+ Pargolâšvuotâ Luuvâ lase

Ohtâ eennâmkoddeuđâsmittem uulmijn lii, ete pargo-occeeh kävnih jotelubbooht pargo já irâttâsah pargeid. Tondiet almoliih pargovyeimi- já irâttâspalvâlusah uđâsmuveh eennâmkoddeuđâsmittem ohtâvuođâst. Eennâmkuudij ovdâsvástádâsân sirdâšuveh sehe PI- toimâttuvâi já IJP-kuávdái pargoh, te puátteevuođâst tuu jieijâd eennâmkodde uárnee palvâlusâid nuuvt irâttâssáid ko pargo-occeid-uv.

Tun finniih iše já torjuu pargoucâmân, áámmátvaljiimân já tuu mättim oovdedmân puoh pargokarrieer mudoin. Digitaalliih palvâlusah tievâsmiteh palvâlem, mii tábáhtuvá muáđui. Kuhes  kooskâi Suomâst lii tehálâš, ete šleđgâliih palvâlusah ovdáneh puátteevuođâst-uv já pargo-occeeh pyehtih finniđ ovdâmerkkân persovnlii ravvim neetist. Tuu jieijâd kieldâst lii ain máhđulâšvuotâ orniđ páihálijd palvâlusâid, tego pargopáájátooimâ.

Ko pargovyeimipalvâlusah já tiervâsvuotâ- já sosiaalpalvâlusah sirdâšuveh eennâmkuddijd siämmáá káátu vuálá, pyehtih ovdiist pyerebeht tuárjuđ ässei ohtâgâslijd táárbuid, naavcâid já pargoelimân vajoidittem. Pargolâšvuođâ oovdedmist eennâmkodeh pargeh aldasii oovtâstpargo irâttâsâiguin, servijguin já kieldâiguin. Ko sierâ peelij mättim ovdeduvvoo, te lii máhđulâš pyevtittiđ maaŋgâpiälásubboid já äššigâsâid huámmášumán väldee palvâlusâid nuuvt pargo-occeid ko irâttâssáid-uv.

Luuvâ lase: tem.fi/kasvupalvelut

+ Irâtteijeevuotâ Luuvâ lase

Irâttâstooimân já iirâtmân ráhtojeh ovdiist pyerebeh vuolgâsajeh oles enâmist, ko pargovyeimi finnim tuárjoo palvâlusah láá kiddejum eres palvâlussáid, moh tuárjuh irâttâsâi kištottâllâmnaavcâ já šoddâm.

IJP-kuávdái irâttâspalvâlusah já PI-toimâttuvâi pargoh sirdâšuveh eennâmkuddijd. Ulmen lii västidiđ jotelubbooht já njyebžilubbooht irâttâsâi tárboid já pargomarkkânij nubástussáid.

Puátteevuođâst eennâmkodeh pyehtih ovdiist pyerebeht heiviittiđ palvâlusâid västidiđ eidu jieijâs eennâmkode tárboid. Palvâlemtáárbuh mulsâšuveh eennâmkuudij mield, ko aalmug-, pargolâšvuotâ- sehe áámmátráhtuseh láá sierâlágáneh. Puátteevuođâst eennâmkodeh pasteh vuáváđ palvâlusâid, moh väldih ovdiist pyerebeht äššigâsâid huámmášumán. Tun finniih irâttâsâi vuáđđudmân, oovdedmân, šoddâmân já aalmugijkoskâsâžžân šoddâmân tárbulijd palvâlusâid já torjuu. Ain täävjib taid palvâlusâid pyevtitteh priivaat irâttâsah, maid tuu eennâmkodde kištottâl. Návt šaddeh uđđâ innovaatioh já uđđâ páihálâš finnodâhtoimâ. Eennâmkuudij peht tun finniih anon meid väldikodálijd aalmugijkoskâsâžžân šoddâm já innovaatioruttâdempalvâlusâid (Business Finland).

Maaŋgâpiälásii eennâmkuávlu irâtteijeevuotân lii ruttâdem meid eennâmkuávluohjelmist, mast västid eennâm- já meccituáluministeriö. Eennâmkuávlu irâttâsruttâdmist rävvejeh eennâmkodeh já Leader-juávhuh.

Luuvâ lase: tem.fi/kasvupalvelut

+ Eennâmkuávlu, purrâmuš já luánduriggoduvah Luuvâ lase

Eennâmkuávlu ovdedem já eennâmtuálutoorjâpargoh sirdâšuveh tuu eennâmkode ovdâsvástádâsân. Eennâm- já purrâmuškálvutuálu, eennâmkuávlu ovdedem já luánduriggodâhpargoh lii vijđes ubâlâšvuotâ. Toos kuleh eereeb iärásij viljâleijeetorjuuh, purrâmuškálvutorvolâšvuotâ, ellei tiervâsvuotâ já pyereestvaijeem, elleetuáhtárpalvâlusah, šaddotiervâsvuotâ, eennâmkuávlu haahâ- já irâttâsruttâdem, Leader-toimâ, kyelituálu, luánduiäláttâsah, čäcihuolâttâs já tulvesuojâlem. Stuorrâ uási IJP-kuávdái, kuávluhaldâttâhvirgáduvâi (KVI) já kieldâi pargoin ovtâstuvá oovtâ ornijdumán, tuu eennâmkoodán.

Eennâmkuudij pargon lii rähtiđ iävtuid maaŋgâpiälásii iirâtmân, purrâmušpyevtitmân já eres pištee luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân. Toh meid pargeh noonâ oovtâstpargo staatâ lope- já kocceemvirgáduvváin (Luova). Jieijâd kieldâ västid ain maaŋgâin páihálii eennâmkuávlu irâtteijeevuođâ tuárjoo palvâlusâin.

Luámuttempalvâlusâin já elleetuáhtárpalvâlusâin västid puátteevuođâst eennâmkodde. Purrâmušvirgádâh, mii vuáđuduvvoo ive 2019, västid viljâleijeetorjui mäksimist, mutâ eennâmkodde kieđâvuš ucâmušâid já huolât toorjâkocemijn. Eennâmkoddeuđâsmittem maŋa-uv eennâmtuálupolitiik linjáh puátih EU-lahâaasâtmist já ohtsii eennâmtuálupolitiikâst.

Eennâmkodeh torvejeh iävtuid tuu kuávlu eellimvuáimálii ovdánmân, iirâtmân já purrâmušpyevtitmân sehe pištee luánduriggoduvâiguin ávhástâlmân. Kieldâi pargoin eereeb iärásij viljâleijeetoorjâhaldâttâhân lohtâseijee pargoh já luámuttempalvâlusah sirdâšuveh eennâmkuudij hoittámnáál. Kieldâi já eennâmkuudij oovtâstpargoin visásmiteh, ete palvâlusah jukseh eennâmkuudij sierâ kuávluin eennâmtuáluirâtteijeid já eennâmkuávlu ässeid nuuvt, ete toh láá nuuvt oovtâitosiih já tuáimeeh ko máhđulâš. Meid iänááš kyeli- já čäcituálu äššitobdeepargoin sirdâšuveh eennâmkuddijd já ohtsâštoimâ eennâmkuudij kooskâ visásmit, ete pargoh hoittájuvvojeh čeeppiht eennâmkuudij raajijd rastaldittee čácádâhkuávluin. Ulmui, ellei já pirrâs pyereestvaijeem turvim lii tuu eennâmkode ohtâ tehálumos pargo.

+ Torvolâšvuotâ Luuvâ lase

Torvolâš eellimpiirâs, iše finnim já kriisâtiilijn cevzim láá jyehi ässee vuoigâdvuođah meid eennâmkoddeuđâsmittem maŋa. Persovnlâš torvolâšvuotâ tärkkilistuvvoo maŋgii iše finniimân já tast västideh eennâmkuudij kááijumlájádâsah. Palvâlusâi finnim já iše finnim pärttitiilijn piso uđâsmitmist ucemustáá tááláá tääsist: puáluauto teikâ ambulans puátá sajan aainâs siämmáá jotelávt ko ovdil-uv. Etitiilijn iše puátá, ko suáittá numerân 112. Vuosâtipšopalvâlus tuáimá puátteevuođâst-uv aldapalvâlussân. Vuosâtipšopalvâlus tuurvâst uásildis äššigâs tipšotáárbu árvuštâllâm já huápulii tipšo algâttem. Jyehi ulmuu juksâmnáál láá huápulii pyecceetipšo palvâlusah pirrâ jándur tuáimee vuáđutiervâsvuotâhuolâttâs já spesiaalpyecceetipšo kocceemsoojijn já meid sosiaalhuolâttâs kocceemsoojijn.

Poolis tooimân eennâmkoddeuđâsmittem ij vaaikut mahten já poolis puátá pääihi alne táárbu mield tego tääl-uv. Pirâstorvolâšvuotâ já kriisâtilán ráhtádâttâm lii tuu eennâmkode pargo. Tot uáivild, ete tuu eennâmkodde västid tast, ete maht kalga toimâđ om. luándumuivij, pirâskatastrofij teikâ eres stuorrâ já kivkked tábáhtum čuolmâi oovdâst. Jis veikâba rine teikâ čohčâstormâ puátkee puoh päikkikode ohtâvuođâid, te tuu eennâmkode ovdâsvástádâsâst láá tárbuliih kááijumtooimah já toi jođettem.

Tuu eennâmkodde västid meid tast, ete tunjin teikâ pirrâsân ij šoodâ vaarâ pirâsmiirhâin, pirrâs pilledmist teikâ varâlijn amnâsijn. Meid tulveriiskâi haldâšem kulá eennâmkuudij pargoid já eennâmkodeh pargeh koskânis noonâ oovtâstpargo sierâ čäcikuávluin já meid oovtâstpargo eennâmkuudij kááijumlájádâsâiguin lassaan ovdiist.

Tehálumos lii kuittâg mušteđ, ete ain puoh etitiilijn siämmáš uápis 112 västid já vuolgât iše.

Tun uážžuh valjiđ rijjâsub ko tääl, ete kost tun vááldáh tuu sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid

Puátteevuođâst tust lii tááláást vijđásub vuoigâdvuotâ valjiđ, ete kost tun vááldáh sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid ađai ete kost tun ovdâmerkkân iäláh tuáhtár lunne. Návt tun puávtáh pyerebeht vaiguttiđ tuu jieijâs palvâlussáid.

Valjimrijjâvuođâ ulmen lii, ete tun peesah tiipšon nuuvt, ete jieh taarbâš vyerdiđ kuhes rááiđust. Tun puávtáh valjiđ jo-uv almos teikâ priivaat palvâlus teikâ kevttiđ ovdâmerkkân seervi palvâlusâid. Tai puohâi äššigâsmáávsuh láá siämmááh tain palvâlusâin, moh ruttâduvvojeh almos ruđâiguin.

+ Luuvâ lase

Moh láá eennâmkodeh?

Uđđâ eennâmkodeh láá uđâsmittem maŋa 18, já toi toimâ vuálgá joton 1.1.2021. Uđđâ eennâmkodeh láá jiešhaldâšemkuávluh.

 

UÁPPÁÁSM TUU JIEIJÂD EENNÂMKOODÁN

Keejâ, maht uđâsmittem ovdán tuu jieijâd eennâmkoddeest, luuvâ páihálijn ráhtádâtmijn já savâstâl. Teddil tuu jieijâd eennâmkode sijđoid:

Koččâmušah já vástádâsah

+ Mii lii eennâmkodde- já soti-uđâsmittem?

Uđđâ eennâmkodeh vuáđuduvvojeh 18. Tain miärádâsâid taheh vaaljâin väljejum eennâmkoddestiivrah. Kieldah pisoh, mutâ uási toi tooimâin sirdâšuvá eennâmkuddijd. Eennâmkuddijd sirdâšuvá meid iänááš uási IJP-kuávdái, PI-toimâttuvâi, Kuávluhaldâttâhvirgáduvâi (KVI) já kieldâovdâstuumij tooimâin. Eennâmkuudijn ij lah viäruttâsvuoigâdvuotâ, peic toi ruttâdem puátá staatâst já äššigâsmáávsuin. Eennâmkodde uárnee ei. kuávlus sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâid, västid toi finniimist já valjimrijjâvuođâ olášuumeest valjimrijjâvuotâlaavâ miäldásávt.

+ Mii lii soti-uđâsmittem äigitavlu?

Vuossâmui eennâmkoddevaaljâi tárkká äigi čiälgá ton maŋa, ko ovdâskodde lii  meridâm eennâmkodde- já soti-uđâsmittem lahâaasâtmist. Vaaljâin eennâmkode jienâvuoigâdvuođâliih ässeeh väljejeh airâsijd jieijâs eennâmkode eennâmkoddestiivrân. Airâseh láá eennâmkode stuáruduv mield ucemustáá 59 já ässei mield stuorrâ eennâmkuudijn ucemustáá 99.

Eennâmkoddevaaljâi maŋa eennâmkoddestiivrah já eennâmkodeh ornijdeh já taheh miärádâsâid soti-palvâlusâi orniimist já valjimrijjâvuođâ olášutmist.

Lii tárguttâs, ete uđâsmittem šadda vuáimán 1.1.2021, kuás meid sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi ornimovdâsvástádâs sirdâšuvá eennâmkuddijd. Valjimrijjâvuotâ vijđán muddo häävild.

+ Lasseet-uv uđâsmittem byrokratia?

Nubijkulij! Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem kyeditteijee juurdâ lii rähtiđ Suomân uđđâáigásii, njyebžilis já kuástádâspehtilis haldâttuv, mii palvâl ulmuid nuuvt, ete váldá äššigâsâid huámmášumán.

Sierâlágán haaldâtlij ornijdumij meeri kiäppán tuođâi merhâšitteht, ko suulân 190 kieldâi koskâsii teikâ eres ornijdume sajan šaddeh 18 eennâmkodded, moid čuákkejeh suulân 400 sierâ kieldâ teikâ staatâ virgeomâháá toimâd. Návt váldoo stuorrâ lävkki palvâlmist, mii váldá äššigâsâid huámmášumán, oovtâ luŋká prinsiip kuávlun. Iänááš uási IJP-kuávdái, PI-toimâttuvâi, kuávluhaldâttâhvirgáduvâi (KVI), kieldâovtâstuumij já kieldâi tooimâin čuákkejeh siämmáá káátu vuálá tienuuvt, ete äššigâs finnee njyebžilávt palvâlusâid, moh heivejeh pyeremusávt suu jieijâs tilálâšvuotân. Tooimâi čokkim puáhtá meid pehtilvuođâ tooimân, ovdâmerkkân pargoeellimpalvâlussáid, ko irâttâsâi pargovyeimitáárbuh já pargo-occei mättim kuáhtájeh pyerebeht.

+ Mii tábáhtuvá aldapalvâlussáid?

Eennâmkode pargo lii huolâttiđ, ete teháliih almoliih palvâlusah láá puoh ulmui finniimist já viehâ älkkeht juksâmnáál. Sosiaal- já tiervâsvuotâhuolâttâs aldapalvâlusâid fäälih äššigâs aargâst. Palvâlusâi finnim torvejeh meid uđđâlágán vuovijguin, tego digitaallij já jottee palvâlusâiguin. Ovdâmerkkân sosiaalpalvâlusah láá aldapalvâlem, mon pyevtitteh äššigâs pááikán, jottee palvâlussân teikâ šiev jotteemohtâvuođâi mield toimâsoojijn. Tággáár palvâlem puáhtá leđe ovdâmerkkân päikkitipšo, peerâpargo já paarnijsuojâlem. Meid elilâm ulmuuh finnejeh palvâlusâid já iše pááikán. Jieijâs kieldâ rooli lii ain merhâšittee ässei argâpirrâduvâst. Ulmui pyereestvajemân já tiervâsvuotân vaikutteijee ääših láá ovdâmerkkân arâšoddâdem já škovlim, lihâdemmáhđulâšvuođah, purrâmâš- já kulttuurpalvâlusah, kaavam já jotolâhorniistâlmeh. Tai já maaŋgâi eres aašij hoittáámist lii ovdâsvástádâsâst kieldâ.

+ Maht mun puávtám vaiguttiđ?

Tun finniih tuu jienâ kulluđ jienâstmáin eennâmkoddevaaljâin já toos lasseen eereeb iärásij nuorâiraađij, vuorâs- já vádulâšraađij, äššigâsraađij, eennâmkoddealgui já eennâmkodálij aalmugjienâstmij peht. Jieijâd kuávlun kyeskee miärádâsah, maid ovdil tohhii ei. kieldâovtâstuumij já staatâ kuávlutoimâttuvah (IJP, KVI, PI-toimâttuvah), sirdâšuveh tääl njuolgist tuu já kuávlu eres ässei valjim merideijeid. Puoh eennâmkode ässein sehe kuávlust tuáimee siärváduvâin já siättusijn lii vuoigâdvuotâ toohâđ alguid eennâmkode tooimân kyeskee aašijn.

+ Puávtám-uv mun sárnuđ palvâlusâin eenikielân?

Tust lii äššigâssân vuoigâdvuotâ kevttiđ suomâkielâ teikâ ruotâkielâ sehe kulluđ já finniđ äššikiirjijd haldâttâhaašijn suomâkielân teikâ ruotâkielân.

Sämikielâin lii Suomâst virgálâš sajattâh Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin sehe Suáđigil taveuásist. Taat meerhâš tom, ete sämmilijn lii vuoigâdvuotâ ášástâllâđ sii eenikielân sosiaal- já tiervâsvuođâkuávdáást já pyecceiviäsust.

Jis ohtsâš kielâ ij lah, te pargeeh kalgeh visásmittiđ, ete tun iberdah, maht tuu äšši hoittájuvvoo.

+ Kii meerrid eennâmkodde- já soti-uđâsmittem olášuumeest?

Ovdâskodde meerrid eennâmkodde- já soti-uđâsmitmân kyeskee lahâpakkeet tuhhitmist teikâ hilgomist. Eennâmkodde- já soti-uđâsmittem lii tárguttâs šoddâđ vuáimán 1.1.2021.

+ Kost mun finniim lasetiäđu eennâmkodde- já soti-uđâsmitmist?

Maaŋgâpiälásâš tiätu uđâsmitmist lii nurrum alueuudistus.fi-sijđoid. Alueuudistus.fi-siijđoh láá eennâmkodde- já soti-uđâsmittem tehálumos äššitobdeeviestâdem kanava. Tot lii čuosâttum vuosâsaajeest eennâmkodde- já soti-valmâšteijeid já eres áámmátulmuid, kiäh pargeh uđâsmitmist. Lasseen puoh ministeriöh viestâdeh uđâsmitmist jieijâs kanavai peht.

Soti-sánádâh

+ Soti-kuávdáš

Sosiaal- já tiervâsvuotâkuávdáást ađai soti-kuávdáást tun finniih puoh táválumosijd tiervâsvuotâpalvâlusâid já ravvim sosiaalpalvâlusâin. Tun iäláh soti-kuávdáást ovdâmerkkân talle, ko tuu lenccu pištá kuhháá teikâ tuu jyelgiruotâs vičálist.

Soti-kuávdáš lii te maaŋgânáál siämmáálágán ko táálááh tiervâsvuođâkuávdááh. Soti-kuávdái palvâlusah láá ovdâmerkkân tiervâsvuotâtärhistmeh, almostuáhtár vuástáväldim já sosiaalpalvâlusâi stivrim.

Tun uážuh jieš valjiđ, ete mon soti-kuávdáást tun ášástâlah. Soti-kuávdáš puáhtá leđe priivaat teikâ almos.

+ Äššigâsseeddâl

Tun puávtáh finniđ tiätu palvâlussáid äššigâsseeddâl ton maŋa, ko tuáhtár, sosiaalpargee teikâ eres áámmátolmooš lii suogârdâllâm, ete maid palvâlusâid tun tarbâšah. Jis tun tarbâšah ovdâmerkkân kaihičuopâdâs teikâ eres huáputtes čuopâdâs, te tun finniih toos äššigâsseeddâl já tun puávtáh valjiđ, ete kost čuopâdâs ráhtoo. Äššigâsseeddâl ulmen lii, ete tun peesah tiipšon nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Tun puávtáh finniđ sedâláin meid veikâba fysioterapia, päikkitipšo teikâ vajoidittem. Ko vuolgâtteh tuu fysioterapian, te tun finniih tuu äššigâsseeddâl árvusii tipšo ton fysioterapeutist, kiän tun valjiih.

Eennâmkodde mieđeet äššigâsseeddâl. Eennâmkode mieđettem äššigâsseeddâl tuáimá siämmáá náál ko palvâlemseeddâl, mon kieldâ mieđeet. Puátteevuođâst kiävtust lii tuše äššigâsseeddâl ađai palvâlemsedâleh meddâlistojeh kiävtust.

+ Persovnlâš budjet

Jis tun tarbâšah ennuv palvâlusâid já tust lii kuhesáigásâš tárbu, te tun puávtáh finniđ palvâlusâi hahâmân persovnlii budjet. Táválávt budjet puáhtá finniđ puárásij teikâ vádulij palvâlusâi hahâmân.

Tun puávtáh finniđ persovnlii budjet ton maŋa, ko tuáhtár, sosiaalpargee teikâ eres áámmátolmooš lii suogârdâllâm tuu palvâlustáárbu. Tuu tarbâšem palvâlusâid kirjejeh tuu äššigâsvuáváámân. Ton maŋa persovnlii budjetân kirjejeh tiätu euromere, moin tun puávtáh haahâđ palvâlusâid. Tuu tilin ij sirdâšuu ruttâ, peic eennâmkodde máksá tuu kevttim palvâlusâin njuolgist toos, kote fáálá palvâlus ađai ovdâmerkkân irâttâsân teikâ siärván.

Tun puávtáh jieš meridiđ, ete kost tun vááldáh tuu äššigâsvuávám miäldásijd palvâlusâid. Tun puávtáh meid vaiguttiđ palvâlusâi siskáldâsân. Návt tun finniih eidu tunjin hiäivulijd palvâlusâid. Persovnlâš budjetáin tun puávtáh haahâđ ovdâmerkkân aassâmpalvâlusâid teikâ persovnlii išedeijee.

+ Eennâmkodde

Eennâmkodde lii uđđâ, kieldâi já staatâ kooskân puáttee jiešhaldâšem tääsi, mon merideijeeh väljejuvvojeh eennâmkoddevaaljâin. 18 eennâmkodded västideh puátteevuođâst eereeb iärásij ässei sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin. Toi toimâ vuálgá joton 1.1.2020. Puáttee eennâmkuudij rääjih láá viehâ siämmááh ko tääl-uv.

Keejâ listo eennâmkuudijn já luuvâ lase täst. 

Keejâ oles sánáduv